Iga aasta sügisel alustavad paljud suured ja väikesed õppurid oma kooliteed. Mõne jaoks on see esimene koolipäev, mõni jätkab täienduskoolitust. Uute teadmiste omandamine võib olla vahva seiklus, kuid võib ka ärevust tekitada. Ärevuse maandamise puhul on kõige tähtsam õppimisse suhtumine.
Õppimine on elu loomulik osa, ning kuna uute teadmiste ja oskuste omandamine kestab terve elu, tasub õppimine endale meeldivaks muuta. Suurelt jaolt on see loominguline protsess ning kindla peale on igaüks meist tundnud rõõmu õppimise tulemusena omandatud teadmiste kasutamisest.
Sellegipoolest seostub kooliminekuga sageli ka ärevus. Õppimispsühholoogias on esitatud hulk soovitusi, kuidas sellega toime tulla. Paljudel on kindlasti omad nipid, kuidas ennast taas õppimisele pühendada, ent alati on võimalik proovida ka midagi uut.
Elukestev õpe on trend, küsimus on ainult, kuidas ja mida õppida. Kui pere pooldab elukestvat õppimist ja vaimset arengut, siis on loomulik, et õppimine vaheldub puhkusega.
Häälestu õppimise rütmile
Määra kindlaks ajakava: esiti see, mitu tundi päevas kavatsed õppida, ning võimaluse korral seegi, millisesse ajavahemikku see jääb. Siis ei lükka sa õppima hakkamist edasi vabandustega nagu "Õhtul õpin" või "Hommikul tõusen varem üles ja siis õpin". Kodus õppimise ajal tee 5–10-minutilisi vaheaegu. Väga hea on sellel ajal toas ringi jalutada, aknast välja vaadata – teha asju, mis aitavad mõtlemist mõneks minutiks õpitult puhkusele ümber lülitada.
Soovitatav on vabal ajal mitte mõtelda õppimisele, vaid keskenduda muudele huvitavatele tegevustele. Eriti sobivad tegevused, kus on võimalik liikuda, kuna sportimine lõdvestab psüühikat automaatselt. Samuti annab alati hea enesetunde tegelemine oma hobidega.
Loe edasi ajakirjast...
