Vein ja tervis
Veinitundja Kalev Vapper
04.07.2006

Vein on oma happesuselt kõige lähedasem inimese maomahlale, sobides seetõttu kõikidest jookidest kõige paremini toiduga, mida sööme, aidates kaasa pankrease tööle ja ergutades süljenäärmeid. Inimese maomahla ph tase on 2,1–2,3, veinil on see 2,3–2,4, naturaalmahlal 4, õllel juba 5.
Vitamiinid, mineraalid…
Veinist võib leida mitmeid vitamiine. Kõige rohkem sisaldab vein B-rühma vitamiine ning ainevahetust üldiselt soodustavat P-vitamiini. A-vitamiini on veinis tühisel hulgal, aga C-vitamiini üldse mitte, ehkki näiteks mõni hea Rieslingi viinamarjast tehtud vein jätab suhu just sellise maitse nagu lapsepõlvest meile kõigile tuttavad kollased C-vitamiini dražeed. Klaasikeses heas Rieslingis peitub ka viiendik inimese päevasest vajalikust kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumiannusest. Samuti on just nimelt sellest viinamarjast valmistatud kuival veinil kohvi sarnaselt ergutav efekt. Vein on oma olemuselt vedel toiduaine. 100 milliliitrit keskmist lauaveini sisaldab 75–80 kilokalorit energiat. Samas aitab klaasikene head kuiva veini rammusa ja rasvase söögi kõrvale lahustada selles sisalduvaid rasvu, tekitab head kolesterooli, mis paneb vere libedamalt voolama ja kiirendab seedeprotsessi.
Lisaks südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisele kahandab mõõdukas veinitarbimine pea poole võrra riski haigestuda söögitoru- ja maovähki, saada endale sapi- või neerukivid.

loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid