Maksa võib pidada keha mitmeotstarbeliseks masinaks ja ilma selleta inimene hakkama ei saa. Selle paljude funktsioonide hulka kuulub näiteks alkoholi või narkootikumide lagundamine.
Maks säilitab ka toitaineid, vitamiine, suhkrut ja rasvu ning levitab need verre. Samuti toodab see valke, mis soodustavad haavade paranemist.
Kõige levinumad põhjused on rasvumisega seotud rasvmaks, rohke alkoholitarbimine ja nende kombinatsioon.
Harvemateks põhjusteks on krooniline viirushepatiit, teatud pärilikud haigused nagu hemokromatoos ehk raua ainevahtushäire ja teatud autoimmuunhaigused.
Paljud ravimid, viirused ja haigused võivad põhjustada äkilist maksakahjustust. Äkiline maksakahjustus taandub sageli, kui kahjustav tegur kaob, kuid võib areneda ka ägedaks maksapuudulikkuseks.
Pikaajalise maksahaiguse korral muutub maks esmalt põletikuliseks. Olukorra jätkudes areneb maksas armkude ehk fibroos. Fibroosi progresseerudes põhjustab see maksatsirroosi.
Varajases staadiumis võivad maksahaiguse sümptomid olla ebamäärased.
Maksahaiguse sümptomiteks on:
* väsimus,
* kerge temperatuuri tõus isutus,
* iiveldus,
* raskustunne ülakõhus,
sügelev nahk,
* uriini tumenemine.
Maksahaiguse progresseerumisel ilmnevad uued sümptomid.
Naha, limaskestade ja silmade sidekesta kollasus on maksafunktsiooni häire tunnused.
Kalduvus verevalumite tekkeks suureneb, kui hüübimisfaktorite kontsentratsioon väheneb. Suguhormoonide muutused põhjustavad meestel impotentsust.
Vedeliku kogunemine kõhuõõnde põhjustab kõhu suurenemist ning ülemiste ja alajäsemete turset. Maksaprobleemidele võivad viidata ka verd oksendamine, unerežiimi muutused, kognitiivsete funktsioonide aeglustumine ja segasus.
Alkoholitarbimise vähendamine või lõpetamine on parim viis maksahaiguste ennetamiseks. Maksa seisukohast on aeg-ajalt rohke joomine või iga päev kerge tipsutamine sama halb valik.
Treening ja kaalujälgimine võivad ennetada rasvmaksahaigust.
Maksahaiguse põhjust saab kindlaks teha mitmete erinevate vereanalüüsidega. Maksa saab lisaks vereanalüüsidele uurida näiteks ultraheliga. Maksa seisundi kontrollimiseks tasub arsti poole pöörduda, kui tunned muret elustiilist tulenevate võimalike terviseriskide pärast või kui ilmnevad ülalloetletud sümptomid.
