Kas liiga kiire valgusfoor või liiga aeglased jalad?

Kodutohter
Shutterstock

See, kui kiiresti me käime, annab märku inimese üleüldisest tervisest ja toimetulekust. Sellele peaks mõtlema juba keskeas ning teadlikult kontrollima ja harjutama oma käimiskiirust.

Kas liiga kiire valgusfoor või liiga aeglased jalad?

 

Kui jalgadega saab liikuda kiirusega 0,8-0,9 meetrit sekundis ning kui hakata teed ületama kohe, kui roheline tuli põlema läheb, peaks ilusti üle tee jõudma. Noorel ja tervel inimesel jääb aega ülegi, aga aeglaselt liikuv eakas inimene võib seista foori taga tükk aega, ega julge minna, sest kardab keset teed jääda.

Kesknärvisüsteem reguleerib meie kõndimise kiirust ja impulsid mis peaksid ajust jalgadesse jõudma, jäävad aastatega aeglaseks. Keha harjub aeglase kõnniga. Kui keskeas vahetada sörkjooks kõnni vastu, siis harjub keha sellega ruttu ja raske on uuesti jooksma hakata.

Ka vanemas eas peaks tegema kiiremaid liigutusi, et keha neid täiesti ära ei unustaks. Vesiaeroobika ja ujumine on näiteks suurepärane võimalus, sest vees ei tunne liigesed keha raskust. Need parandavad ka vastupidavust ja tasakaalu. Käimiskiirust saab harjutada, kuulates pargis või tänaval käies kõrvaklappidest kiiret muusikat ja käies selles rütmis.

Sarnased artiklid