Tavaliselt on need põhjustatud liikumise või tööga seotud ülekoormusest. Enamasti vaevused kaovad, kui vähendada koormust ehk parandada liikumise tehnikat, muuta treeningute sagedust või töö ergonoomikat.
Põletikulised, reumalaadsed liigesehaigused võivad endast märku anda juba lapseeas. Kõige levinum liigesehaigus ehk osteoartriit tekib viiekümnendates eluaastates.
Mingid liigesehädad on peaaegu igaühel. Liigeses löögileevendajana ja sujuva liikumise tagajana olevad liigesekõhred moodustuvad kollageenikiududest. Need kiudude elastsus väheneb vananedes ja kahjuks see ei uuene. Igal teisel üle 65-aastasel on liigesehädad. Kümme aastat hiljem vaevad liigesehaigused juba üheksat inimest kümnest. Vigastus tekib mitmete tegurite koosmõjust ja selles pole mõtet ennast süüdistada. Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti ja vanemaid ei sa me valida. Mittesuitsetamise võime küll valida ja seda tasub teha, sest suitsetamine nõrgendab liigeste tervist. Tõsi on see, et spordivigastused võivad tekitada tõsiseid liigesevigastusi. Kuid liikumine kaitseb samas meie liigeseid, nii et vigastuse hirmus ei maksa jätta liikumata. Liikumine aitab hoida ka normaalset kehakaalu, sest ülekaal on üks suuremaid, mitte ainult jalgade vaid ka sõrmede liigesehädade põhjuseid. Tervislik liikumine hoiab kõhred elastsetena. Kõhres ei ole vereringet, sellepärast saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest.
