Maailmas on tehtud päris palju uuringuid selle kohta, kuidas helendava ekraani vaatamine silmanägemisele mõjub. Arvuti iseenesest, nagu nii tehnikud kui ka tohtrid ühel meelel kinnitavad, nägemist ei kahjusta, küll aga võib seda teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata.
Tark täiskasvanu teab vähemalt teoreetiliselt, kuidas oma silmi säästa ja kaitsta – aga laps? Kuidas mudilasele selgeks teha, et pilgutagu silmi, ja hoolitseda, et ta seda teeks? Mida üldse arvutit kasutava lapse juures jälgida?
Kui laps midagi põnevat vaatab või uurib, siis on ta oma tegevusest nii haaratud, et manitsused silmapilgutamise teemal on tema jaoks udujutt. Lapsed taluvad silma ülekoormust kauem kui täiskasvanud, nad ei taba ära, et midagi on valesti ega oska kurta. Vaid vähesed lapsed ütlevad ise, et "Silmad kuivavad ära, kui olen arvutis” – ja ongi diagnoos pandud!
Kui laps hakkab silmi hõõruma, on see märgiks, et silmad on väsinud või kuivad. Hõõrudes ta tegelikult lõõgastab silmalihaseid ja sel ajal saab silm ka niisutust. Samas on oht, et mustus satub silma ja tekib põletik, sest kuiv silm on pisikutele eriti vastuvõtlik.
Tasub tähele panna: kui laps hakkab ägedalt silmi pilgutama, nii-öelda klõpsib, siis on silmad ilmselgelt liiga kuivad – sel juhul tasub panna talle silma kunstpisaraid. Neid võib tilgutada mitu korda päevas ja üledoseerimist pole vaja karta. Unustada ei tohi aga ka seda, et pilgutamine võib tulla kõigist neist liigsetest negatiivsetest emotsioonidest, mida laps päeva jooksul saab.
Mõistlik lapsevanem püüab oma võsukese arvutisistumise kestust mingilgi määral piirata, samas on piirangud lapse enda meelest karistuseks.
Kuid piiranguid on kindlasti vaja. Tundide kaupa arvuti taga istudes väsivad ka terved ja tugevad silmad. Soovitatav on vanematel kai jälgida, millega laps arvutis tegeleb – kas uurib ja õpib midagi kasulikku või mängib vaid ohtralt sõjamänge, mis ei tee ajapikku halba mitte ainult silmadele, vaid ka emotsioonidele...
Kui kodust lauaarvutit kasutab kogu pere, tuleks ekraan sättida nii, et see oleks ka lapse jaoks õigel kõrgusel. Kui ekraan on paigutatud vaid täiskasvanule sobivalt, peab laps selle ees istudes pea kuklasse ajama ja see asend teeb liiga nii kaela-, selja- kui ka silmalihastele.
Täiskasvanu teab, et kõige rohkem iga tunni tagant tuleks arvutitöös pisut vahet pidada, toolilt tõusta, suunata pilk kaugusesse. Kas on spetsiaalseid harjutusi, millega just ja juba lapseeas silmalihaseid tugevamaks ja vastupidavamaks treenida?
Lihtsad lõõgastusvõtted, mis aitavad vältida silmalihaste ülekoormust, on universaalsed kõigile.
Arvutiga töötades, õppides, mängides sulge iga 30 minuti tagant korraks silmad – sellega niisutad silmi. Seejärel vaata kaugele – nii lõõgastad silmalihaseid. Kui soovid pikemalt harjutusi teha, siis võta pliiats kätte ja silmitse seda 8–10 cm pealt, ja vaata siis kaugemale. Nii mitmeid kordi. Järgmise 30 minuti pärast võiksid vaadata üles, alla, vasakule ja paremale, hoides pea paigal, ja veidi aega vaata jälle kaugele.
Silmi koormab kõige rohkem just lähedale vaatamine. Mõni laps kasutab iga vaba hetke kaasaskantaval mängukonsoolil või mobiilil mängimiseks. Peale läheduse tekitab lisakoormuse ekraanidelt tulev peegeldus. Kuvar tuleks asetada nii, et laps ei oleks otse vastu ekraani, vaid küljega valguse poole. Ereda päikesepaistega tuleks aknale kardin või ruloo ette tõmmata. Teisalt aga pole pimedas toas kuvari või televiisori taga istumine ka hea – sel juhul hakkab häirima liiga suur kontrast ekraani ja toa vahel. Seega oleks kõige parem mõõdukus. Enamus lapsi tahab ikkagi õues mängida ja seda peaks neile võimaldama iga päev.
