Kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoosi sümptomid võivad tekitada segadust, kuna need võivad viidata paljudele teistele haigustele. Uuringute abil saab kinnitada diagnoosi.
Pidev väsimus, külmatunne, pulss ja aeglane seedimine ning energiapuudus. Kilpnäärme alatalitluse häireid on palju ja nad on nii tavalised, et neid võib seletada stressi, vähese une või vitamiinipuudusega.
Kilpnääre toodab vereringesse kilpnäärmehormoone. Need on tähtsad hormoonid, sest reguleerivad energia-ainevahetust. Ainevahetus jälle mõjutab kõiki organismi toiminguid, nagu kehatemperatuuri regulatsioon, energilisus ja meeleolu. Alatalitluse puhul ei suuda kilpnääre toota normaalses koguses kilpnäärmehormooni ehk türoksiini ja sellepärast organismi toimimine aeglustub.
Sümptomid võivad viidata ka mõnele muule haigusele, sellepärast ei pruugi arst kilpnäärme alatalitlust kohe diagnoosida. Sümptomid on alguses nõrgad, sest haigus algab hiilivalt.
Üks diagnoosimist raskendav asjaolu on see, et kilpnäärme alatalitlus on mõnda haigust süvendav tegur. Kui näiteks depressiooni ravi ei mõju, võib kilpnäärme alatalitlus olla haigust süvendav tegur, mis võib jääda märkamata.
Kilpnäärme alatalitlust saab määrata vereanalüüsiga, kus tehakse kindlaks kilpnäärmehormoonide tase vereseerumis.
Ravi eesmärk on kilpnäärmehormoonide asendamine. Varajase raviga taanduvad tavaliselt kõik vaevused. Siiski võivad ravimite võtmise katkestamisel hüpotüreoosisümptomid uuesti avalduda - mõnedele inimestele on vajalik eluaegne asendusravi kilpnäärmehormoonidega.
