Enamasti saavad kasulikud bakterid oma ülesannetega hästi hakkama, aga ainult siis, kui pole segajaid.
Hiljuti käis ka meie meediast läbi uudis, et Washingtoni ülikooli teadlased kinnitasid veel kord tõika, et iga inimese seedekulgla mikrofloora - mikroorganismide kogum - on ainult temale omane ning kõhumikroobide põhjal saab inimest tuvastada peaaegu sama hästi kui sõrmejälgede järgi.
Kui kõht aina streigib, siis küllap on nii mõnelegi tulnud pähe, et laseks arsti juures üle kontrollida ka soolestiku nähtamatute elanike koosseisu ning nende head või halvad kavatsused. Vajadusel tehakse küll analüüse, et välistada haigust tekitavaid baktereid, aga kogu mikrofloora uurimine oleks väga keeruline ja praktikas sellega ei tegeleta.
Teame, et inimese soolestikus elutseb umbes 500 liiki häid baktereid, mille koguhulk on tohutult suur. Peale kasulike on soolestikus ka halvad, patogeensed ehk haigust tekitavad bakterid. Tavaliselt saab organismi mikrofloora oma ülesannetega hästi hakkama. Kui aga soolestikus on haiguslikud seisundid või inimene tarvitab teatud ravimeid, näiteks antibiootikume, siis need rikuvad mikrofloora tasakaalu ja seda nimetatakse düsbakterioosiks.
Ise saame oma kõhubakterite heaks palju ära teha. Igasugused fermenteeritud ehk hapendatud toidud on just need, mis soodustavad heade bakterite arengut. Keefir, hapukapsas, teeseenejook, lisaks kiudaineid sisaldavad köögiviljad ja täisteraviljatooted peavad olema meie igapäevases menüüs. Peale antibiootikumikuuri võib küsida apteegist piimhappebakteritega toidulisandeid.
