Oht, olgu siis tõeline või ettekujutatud, paneb tööle stressihormoonid, mis omakorda panevad südame kiiremini lööma, vererõhk tõuseb ja võib tekkida hingamisraskusi. Perifeersed veresooned ahenevad, et tähtsamad lihased saaksid piisavalt verd, neerude vereringe nõrgeneb, kõhu ja soolte töö aeglustub ning verre imendub rohkem suhkrut. Immuunsüsteem justkui uinub ja haigestumisrisk kasvab. Stressihormoonide kasvanud toodang võib kahjustada südamelihast ja veresoonte seinu, selle tagajärjel võivad tekkida südame rütmihäired ja kuna veri on muutunud hästi hüübivaks, võib kasvada veresoonesulguste oht.
Kui stress ikka ei lõpe, püüab organism olukorraga kohaneda: neerupealiste koor toodab ohtralt stressihormooni kortisooli, vere suhkrusisaldus hakkab kõikuma, soolhapete eritumine kasvab ja soolestik ärritub. Kõigega koos langeb tuju, mälu ja mõtlemisvõime halvenevad. Kaua kestev stress nõrgendab immuunsüsteemi ja kui veresoonte ahenemisega kaasneb kerge põletik, siis võib see muutuda krooniliseks. Stressis organism töötab justkui viimse piiri peal ja inimene väsib, kuid uni on katkendlik ning seega ei õnnestu hommikuks välja puhata.
Organismis sisalduv naissuguhormoon östrogeen aitab kolesterooliväärtusi küll ohjes hoida ja kaitseb arterite siseseinu kahjustuste eest. Naisi, kellel on menstruatsioonid lõppenud, ohustavad südamehaigused 2–3 korda rohkem ja uuemate uuringute järgi hormoonasendusravi haigestumist ära ei hoia. Kombineeritud ravi östrogeeni ja progesterooniga tõstab veidi riski saada südame- või ajuinfarkt, haigestuda rinnavähki või dementsusse, võib tekkida trombioht.
Töö ja stress
Stressi ja depressiooni tagajärjel on naistel suurem risk haigestuda südamehaigustesse kui meestel. Pealegi on naistel ja meestel stressi põhjused erinevad, kodu ja töö vahel tasakaalu leida püüdvad naised väsivad rohkem. Meestel on vererõhk kõrgem töö ajal, kuid, koju jõudnud, langeb see neil kergemini kui naistel, sest meessool on õnnestunud koduelu ja vaba aeg täita endale meeldivate tegevuste ja lõõgastumisega.
Pereelu elavate naiste vererõhk on kõige kõrgem õhtul kella üheksa paiku, ajal, mil peaks lapsed magama saama, pesumasinast pesu välja võtma ja kuivama panema, triikima rõivaid järgmiseks tööpäevaks. Lai sõprusring võib seal ajal osutuda naisele pigem koormaks kui abiks, sest ta ei leia sõprade jaoks aega.. Mees seevastu saab oma sõpruskonnalt sotsiaalset tuge.
Sotsiaalne tugi oma perekonnalt või sõpradelt aitab stressiga leppida ja sellest üle saada, head inimsuhted teevad head südamelegi. Nii vaimne kui sotsiaalne turvatunne on tervisele kasulik.
