Lapsel ei pruugi üldse nina kinni olla ega joosta, vaid tal on kõrge palavik ja kõht on lahti. Just see annab tihtipeale esimesena märku hingamisteede viirusnakkusest.
On hea, kui nohus väikelaps imeb lutti või rinda: imemisrefleks masseerib nii tema nina kui ka kuulmetõrvesid, mille kaudu käib kõrvatuulutus. Kui väikelaps ei taha süüa või viskab luti suust, siis võibki see tulla sellest, et nina on kinni ja ta ei saa hingata.
Lastel on nohu puhul kõrvapõletiku tekkimise võimalus palju suurem kui täiskasvanutel, sest nende kõrv on ninale hästi lähedal.
Nohu vastu aitab nuuskamine. Seda võiks lapsele õpetada juba siis, kui nohu pole. Tavaliselt kipuvad väikelapsed ninaga õhku sisse tõmbama, mitte välja puhuma. Harjutus võiks olla lõbus, näiteks ninaga õhku puhudes udusulge üleval hoida.
Kui laps on päris pisike, on kindlasti vaja nina sekreeti vedeldada. Imiku nohu on tõsine haigus, kuna nii väike laps ei oska veel suu kaudu hingata, mistõttu õhk ei pääse läbi. Apteekides on müügil imikute füsioloogiline lahus. Samal ajal võib kasutada ninapumpa, kuid sellega ei või liiale minna, et mitte õrna limaskesta kahjustada.