Viirused ei puhka kunagi, nad on meie ümber kogu aeg olemas, ainult et erinevad on hooajad, millal nad inimesele rohkem või vähem ligi pääsevad. Nii võib ka suvel kurgus olla viiruspõletik. Kurk ise ei muutu aastaaegade järgi, küll aga muutub ilm meie ümber ja ka eluviis. Suvel ja talvel on kurguhädad täpselt ühesugused. Suvel aga tabavad need kõige ebaloogilisemal ajal: päike on kõrgel taevas ja kolmkümmend kraadi sooja - võiks elust rõõmu tunda, aga kurk ei lase. Kui külmal ajal inimene kurguvaluga veel kuidagi lepib, siis suvel ahistab see eriti ja tundub väga ülekohtune..
Viirus leiab nõrga koha ja suvel on külmetumise tingimused samad kui talvel. Palavaga higistad ja siis tuleb suurem tuuleiil, mis jahutab keha kiiresti maha. See on organismile stressiolukord. Väidetavalt on viirused peidus ka meie sees ja soodsatel tingimustel - sellessamas stressiolukorras või immuunsuse langedes - võivad nad muutuda aktiivseks. Sama lugu on bakteritega.
Õnneks on suvised viirused väetid: nende tekitatud vaevad lähevad mööda mõne päevaga, kui just pole angiin ehk kurgumandlipõletik. On inimesi, kes ei tea angiinist muud, kui et suvel palavaga jääb kurk haigeks, on kõrge palavik. Sel juhul on põletiku tekke taust sama.
Padupäevitamine ei pane põntsu üksnes nahale, vaid kahandab ka keha kaitsevõimet ning nii saavadki viirused vaba voli. Miks inimesed näiteks Egiptuses reisil käies sageli haigeks jäävad, kui nad siit külmast sinna lähevad? Kui õues on ikka 40 kraadi sooja, jooksed paljalt ringi ning ühel hetkel hakkab palav ja siis lähed konditsioneeriga autosse või jahedasse ruumi, tähendab see järsk muutus organismile samuti stressisituatsiooni. Ja kui siis mingi haigustekitaja on organismis, jääd tõenäoliselt tõbiseks.
Kui talvel on toas 20 ja õues null kraadi, siis sa ei lähe ju toariietes õue. Aga kui Egiptuses on väljas 40 kraadi ja sees on 20 või alla selle, siis temperatuuride vahe on täpselt sama suur, millega ainevahetus ja kõik muu organismis peab toime tulema. Seega ei tasu suurte temperatuurivahedega oma organismi proovilepanna. Siseruumide ja autode konditsioneerid võivad küll pakkuda kuumal suvepäeval meeldivat jahutust, kuid organismile on see suur koormus.
