Kas pakane tekitab jalakrampe? See on pigem müüt. Pigem tekivad jalakrambid kuuma ilmaga. Kui organismil on vedelikupuudus, tekivad kergemini ka jalakrambid. Täpset põhjust, miks jalakrambid tekivad, ei ole teada. Põhjus on närvide ja jalalihaste vahel ilmnevast häirest, kus lihas kannatab hapnikupuuduse all ja närvid saadavad lihasele kattuvaid signaale lõdvestumiseks ja kokkutõmbumiseks. Lihas läheb piltlikult nagu lühisesse ja tekib kramp.
Lihaskrambid esinevad tavaliselt sportlastel, kes treenivad palju, uue treeninguga alustajatel või harjumatut füüsilist tööd tehes, kui tavaliselt kasutamata lihased saavad ootamatult suure koormuse. Teine sihtgrupp on elatanud inimesed, kellel esineb palju jalakrampe, mis on põhjustatud vedeliku tasakaalust organismist ja ka kasutatavatest ravimitest. Krambid võivad olla ka mõnede neuroloogiliste haiguste sümptomiks.
Jalakrambi vastu aitab kõige paremini kerge survega venitus vastupidises suunas. Liiga tugeva survega venitus seevastu võib teha asja hoopis hullemaks, sest kramp võib olla ka lihaspinge sümptom, mis karmi kohtlemise korral võib viia lihase rebestuseni.
Kõige parem krampide ennetus on enne treeningut või füüsilist pingutust harjutused lihaste soojendamiseks ja peale koormust tuleks teha venitusharjutusi. Jalalihaseid aitavad peale füüsilist koormust taastada ka kompressioonisukad või säärised või külm vann jalgadele.
