Vahel võib liig olla liig

Kodutohter
19.08.2021
Shutterstock

Suutäis soolast pole parem kui maotäis magedat, kuigi vanasõna nii väidab.

Leivaviilule võid, või peale soola, soola peale singiviil... Nii ei pane me tähelegi, kui palju me tegelikult soola sööme, sest leib ja sink on soolarikkad. Kuidas muuta oma toidulaud magedamaks nii, et tervis ja mõnus maitse jääksid alles?

Sool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks. Kuna inimese kehakaalust moodustab vesi üle poole, on sool hädavajalik ka vee hulga reguleerimiseks kehas.

Keedusool (naatriumkloriid) koosneb 40 protsendist naatriumist ja 60 protsendist kloorist; naatrium aitab säilitada happe-leelise tasakaalu organismis ning on tähtis kogu elutegevust reguleerivate närviimpulsside levikuks. Väga harva võib tekkida tõsine naatriumipuudus, mis viib krampide tekkeni – tavaliselt leidub seda mineraalainet looduslikult enamikus toiduainetes piisavas koguses. Seetõttu polekski vaja toiduvalmistamisel soola palju lisada, ja mitte mingil juhul ei või seda panna imiku toidule.

Harjumuspärasest magedama söögiga harjume üldjuhul kiiresti. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik: naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitujad kartma.

 

Organismile on kindlasti vaja soolas olevat naatriumi, kuid selle ületarbimine võib tõmmata liialt vedelikku veresoone seina rakkudesse. See ahendab artereid, mis tõstab vererõhku ja suurendab sellega südamehaiguste riski. Ülekaal, liigne alkoholi tarvitamine, suhkruhaigus ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola eritada.

Meie soolavajadus oleneb kehakaalust, terviseseisundist (oksendamine, kõhulahtisus ning palavikuhaigused suurendavad naatriumivajadust),

välistemperatuurist ja kehalisest aktiivsusest (higistamisel naatriumivajadus suureneb, siis tahamegi heeringat süüa),

neerude tööst (kuna neerud ei tohi kogu naatriumi välja viia, vaid osa imendub tagasi, siis neeruhaigetel võib olla soola tarbimise piiranguid). Aga kuna saame palju soola varjatud kujul, siis toidu sisse ei peaks seda praktiliselt üldse lisama. Kuigi vahel reklaamitakse mäe-, mere või mistahes soola kui väga mineraalaineterikast, siis ükskõik milline sool ei ole arvestatav mineraalainete allikas. Mis tähendab, et mineraalainete saamiseks ei pea soola sööma. Kasutada võib ka pan-soola, mida saadakse tavalise lauasoola naatriumisisalduse vähendamisel ja umbes 25–40% kaaliumkloriidi ja 10% magneesiumsulfaadi lisamisel. Kuid ka sellega peab olema ettevaatlik, sest kuna ta on vähem soolane, siis on kiusatus seda lihtsalt rohkem lisada.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid