Kas lahendad ristsõnu, et treenida oma mälu? See on hea, kuid oma mälu heaks võib teha palju enam.
Kõigepealt tuleb teada kolme tähtsat arvu, sest hea füüsiline vorm on ka aju tervise alus. Arsti juures tuleb ära mõõta oma vererõhk, kolesterooli- ja veresuhkru tase.
Nende mõõtmiste numbrid näitavad, milline on südame-veresoonkonna olukord, sest veresoonte kaudu saab hapnikku ja toitaineid ka meie komandokeskus, ehk aju.
Kui vererõhk, kolesterooli- ja veresuhkru tase on liiga kõrged, annab see teada, et veresoontel on liiga suur koormus. Mälu nõrgenemise süü on sageli vereringepõhine vaskulaarne dementia. See haigus areneb märkamatult ja salakavalalt. Ajus võib näiteks toimuda mitmeid vaikseid mikroinfarkte, mis ei tekita mingeid sümptomeid. Esimene sümptom on tavaliselt see, et igapäevased toimetused ei suju enam nagu tavaliselt, inimene tunneb end nagu kana takus. Mõte ei liigu, tööd jäävad pooleli ja enesetunne on kehv. Kahjuks enamasti inimene ise neid muutusi ei märka, vaid seda paneb lõpuks tähele mõni lähedane. Kui mälu hakkab trikke tegema, on kahju ajus juba juhtunud. Ajuinfarkti tagajärjel hapnikupuuduses olnud ajurakud hävivad. Neid võib näha armistunud laikudena ajupildil. Et seda ennetada, peab kandma hoolt oma veresoonte eest. Hoolitsus algab taldrikult. Kõik, mis teeb head südamele, on kasulik ka ajule. Pole vaja mingit erilist dieeti, tervislik ja südamesõbralik toit hoiab ka mälu korras. Seega söö palju marju, puuvilju, ja aedvilju, kasuta täisteratooteid, vali taimseid õlisid. Söö mõistlikus koguses nii taimseid kui loomseid valke ning kasuta väga vähe soola.
