Tänapäeval on just nooremapoolsetel keskealistel aktiivne seltsielu. Ärilõunad ja -õhtusöögid, vastuvõtud, näituste avamised, toodete esitlused – kõige selle juurde kuulub klaas või paar veini või šampanjat. Tihti satub üritusi nädalale mitu.
Kuna alkoholil on lõõgastav toime, mis soodustab sotsiaalset suhtlemist, ja paar klaasi veini tekitab mõnusa sumina, siis minnakse sageli edasi järelpeole, kus asi läheb juba liiale.
Kuigi arvatakse, et põhjamaalastel on geneetiline soodumus alkoholismi tekkeks, kuid geenidest tähtsam on alkoholi tarvitamise kultuur. Meil on aktsepteeritav joomine purju jäämiseni, mis pole kombeks palju veini tarbivates Vahemere maades.
Kui juua mõõdukalt, siis tõenäoliselt sõltuvust ei teki. Siiski peab oma joomist jälgima, et panna õigel ajal tähele hoiatavaid märke ja muuta oma käitumist. Sõltuvus ei teki sellest, kas juua üksi või seltskonnas, kuid üksi joomine tähendab tavaliselt seda, et alkohol on muutunud elu keskpunktiks.
Alkohol mõjub naistele kahjulikumalt kui meestele. Sama alkoholikogus suurendab naistel näiteks vähiriski rohkem kui meestel. Põhjus on selles, et enamasti on naised väiksemad ja neil on suurem rasvaprotsent, alkohol aga on rasvlahustuv. Meestel on organismis rohkem vett, mis pisut alkoholi lahjendab.
