Kuidas õppida õiget keppidega liikumist? Treenerite soovitused on, et kõigepealt kõndige nii, et käed on läbi käepideme rihmade, pideme ümbert kinni ei hoia, ja astuge energiliselt, kepid vabalt järel lohisemas. Käed liiguvad vaheldumisi keha lähedalt ette ja nii taha kui saab.
Nii astudes tunnete peagi, kuidas kepiotsad hakkavad liikumisrütmis maad naksama. Siis haarake õrnalt pidemest ja vajutage kepiteravik maasse. Kui see tunnetus käes, ei kipu kepid enam püsti tõusma, vaid liiguvad nii, et nende ülemine ots ei lähe kunagi nabast kõrgemale.
See vajab veidi harjutamist, aga kui õige tunnetus on käes, siis enam valesti kepikõndida ei oskagi.
Enesetunne peab olema hea.
Kepikõndi tehes jälgige kindlasti oma enesetunnet. Kui kiiresti käia? Kõik sõltub tervisest ja treenitusest. Kui saate treeningukaaslasega vabalt juttu ajada, pole tempo liiga kiire.
Kuigi kepikõnd on kasulik ka südame- ja liigesehaigetele, võiks enne arstiga nõu pidada, kui pingelist treeningut võite teha. Kui liiges hakkab käies või veel mõni tund hiljemgi valutama, siis on oht, et olete üle pingutanud. Kui tunnete kepikõndi tehes õhupuudust, valu rinnus või liigestes, tuleb treening kohe katki jätta. Pärast treeningut ei tohi olla tugevat väsimust, valusid, peapööritust, õhupuudust ega hingamisraskust.
Loodame, et nii ei juhtu. Igal juhul loob kepikõnd hea tuju, eriti just kena ilma ja meeldiva kaaslasega – treening rahustab ja aitab ka kõrgel vererõhul alaneda.
Kepikõndi saab teha ka talvel, ainult väga libedaga peab olema ettevaatlik.
