Enamikul juhtudel on se Herpes simplex 1 ehk HSV-1. HSV-1 on sagedasti esinevate suu- ja ninapiirkonna külmavillide ehk ohatise põhjustaja. Silmas võib see viirus tekitada laugude põletikku, sarvkestapõletikku ehk keratiiti või harva esinevate sügavamate silmastruktuuride kahjustust. Viimase kahe korral on oht, et nägemine halveneb jäädavalt. Põletiku korral võivad vaevata sügelus, valu, valguetundlikkuse suurenemine, vesitsus ja nägemise udusus. Missugused silmaosad on põletikust haaratud ja kui ohtlik on see nägemisele, oskab öelda silmaarst.
Nagu paljusid teisi viirusi, leidub HSV-1 enamiku täiskasvanute organismis. Sellega nakatutakse enamasti lapsepõlves kontakti teel (näiteks emalt lapsele) ning viirus jääb organismi eluks ajaks. Püsides tavaliselt näopiirkonna närvide ümber, ei pruugi see kunagi mingeid probleeme põhjustada. Ent mõnel inimesel HSV-1 siiski aktiveerub, vallandades kas suu-ninapiirkonnas või silmas põletiku, mis võib hakata korduma.
Haiguste ägenemiste põhjusteks võivad olla teised nakkused ja näiteks stress. Oma osa arvatakse olevat ka intensiivsel .päikesevalgusel ja hormoonmuutustel.
Seda herpeseviirust ei ole võimalik organismist välja ravida. Viiruse aktiivsuse allasurumiseks on kasutusel nii paiksed (silmasalv) kui ka süsteemsed (tabletid) ravimid. Neile lisaks võib silmaarst kirjutada välja paranemiseks vajalikke salve ja tilku.
Haiguse ennetamiseks hoiduge liigsest stressist ja küllmetushaigustest, oluline on tervislik eluviis ja tervislikud toitumisharjumused. Päikeselistel päevadel tuleb silmade kaitseks kanda päikeseprille ka sügisel ja talvel, kui valgus lumelt vastu peegeldub. Põletiku kahtluse korral tuleb kohe silmaarstile pöörduda.
