Mesilaseallergia võib ilmneda ka täiesti ootamatult, nii et sellest polnud inimesel varem aimugi.
Mesilase nõelamine on valus, nõelamiskoht võib sügeleda, punetada ja olla paistes. Harilikult jääb punetuse läbimõõt alla 10 cm ning valulik turse taandub paari päeva jooksul.
Naha sisse jäänud nõel tuleks kiiresti eemaldada, et vältida kogu mürgikoti sisu tühjenemist. Esmaabiks sobivad külmad kompressid, külmakotid või jahutav geel.
Kui tekivad aga hingamisraskused, pigistustunne kõris, näo, huulte või keele turse, kähisev hääl, koha, aevastamine, nõgeslööve, paitsetus üle kogu keha, vererõhulangus või lausa teadvuse kadu, on tegemist süsteemse allergilise reaktsiooniga, mille raskeim vorm on anafülaktiline šokk.
Kui mesilasepiste järgselt on tekkinud hingamisraskus ja tugev paistetus, tasuks lasta perearstil või allergoloogil määrata mesilasemürgi IgE tüüpi antikehad. Reaktsioon peaks olema tuvastatav mõni nädal kuni paar kuud peale piste saamist (6-8 kuud hiljem võivad antikehad juba verest kadunud olla). Kui antikehade tase on kõrge, on raske reaktsiooni kordumise tõenäosus suur ning vaevused võivad järgmisel korral olla veel raskemad. Adrenaliinisüstla olemasolu on sel juhul väga vajalik ning seda tuleks igal pool endaga kaasas kanda.
Reielihasesse süstitav adrenaliin on esmaabi, mis hoiab ära haigusnähtude süvenemise, kindlasti tuleb alati aga kutsuda ka kiirabi, sest süsteemsete reaktsioonide korral vajab inimene jälgimist veel mitme tunni jooksul, samuti on tarvilik manustada antihistamiinikumi ja glükokortikosteroidi, et vältida reaktsiooni teist lainet.
