Inimene vajab elamiseks pidevalt toitu ja hapnikku. Sisse hingatud hapnik on vajalik hingamisel ja kogu ainnevahetuses, mille üks osa on bioloogiline oksüdatsioon.
Oksüdatsiooni käigus tekib alati vabu hapnikuosakesi, vabu radikaale. Ühelt poolt osalevad need elutähtsates protsessides, kiirendavad neid ja teevad kahjutuks kehavõõraid aineid. Teiselt poolt aga, kui neid on palju, alustavad nad ahelreaktsiooni ja neid tuleb pidevalt juurde. Vabad radikaalid hakkavad liiga tugevasti tööle ja kahjustavad rakumembraane, mille tulemusel tekitavad insulti ja infarkti, vähki, ateroskleroosi ja hävitavad kollageeni, millest omakorda tekivad kortsus nahk, jäigad liigesed jne Seega on vabadel radikaalidel kaksipidine toime ja nad kuuluvad oksüdatiivsete stressorite hulka.
Oksüdatiivsed stressorid on peale vabade radikaalide ka plii, tina, elavhõbe, paratsetamool, igasugune kiirgus, keskkonna saastatus, ebaterved eluviisid (suitsetamine, alkohol, narkootikumid jm). Vabu radikaale ei või olla kehas palju, muidu tekivad haigused.
Vabade radikaalide teket reguleerivad ja pidurdavad kaitsvad ained - antoksüdandid, nagu näiteks C-vitamiin.
