Ainevahetus on palju laiem mõiste kui ainult kõhulahtisus või kõhukinnisus. Kõik hormoonid mõjutavad ainevahetust.
Hormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid - hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. Kõhunäärmel ehk pankreasel on nii endokriinne toime - hormoonid, mis on seotud veresuhkru ainevahetusega - kui ka eksokriinne toime: seal toodetakse mitmeid seedimist mõjutavaid ensüüme ehk fermente. Ühest küljest eritab see hulka erinevaid hormoone nagu insuliin ja glükagoon, otse verre. Kuid lisaks sellele toodab see ööpäevas 0,5-2 liitrit kõhunäärmemahla, mis liigub kõhunäärmejuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde ning sisaldab olulisi seedeensüüme. Kui nende ensüümide toime on puudulik, siis võib tekkida kõhulahtisus. Sel juhul on raviks nende ensüümide (fermentide) tarbimine koos söögiga, et seedimine saaks korralikult toimida.
Kuid kõhunäärme töös mängivad rolli nii hormonaalne kui närvisüsteem. Sega võivad kõhulahtisust põhjustada ka stress, depressioon või krooniline unetus.
