Lihtsustatult võib öelda, et keha kohandub vähese energiatarbimisega, vähendades oma energiavajadust paljude erinevate mehhanismide kaudu.
Näiteks ainevahetust reguleeriv kilpnäärmehormoon vähendab puhkeoleku energiakulu ja soojuse tootmist. Kortisooli ehk stressihormooni tootmine omakorda suureneb. See võib suurendada lihaskoe lagunemist. Lisaks hoiatavad vähese energiatarbimise eest ja suurendavad näljatunnet küllastustunde ja näljatunde signaale reguleerivad hormoonid leptiin ja greliin.
Keha läheb kokkuhoiurežiimile.
