Gastriidi ehk maopõletiku ja -haavandite kohta on pikka aega levinud erinevaid teooriaid, näiteks selliseid, et need vaevused tekivad närvipingest, stressist või ülihappesusest. Kuid pärast pikki uuringuid selgus 1982. aastal, et süüdi on bakter nimega Helicobakter pylori ja selle haigust tekitav mõju. See avastus oli suur läbimurre ja muutis kogu varasemat ettekujutust.
Kroonilise gastriidi tekitaja number üks on kindlalt Helicobacter pylori, mida esineb üle pooltel inimestel. Bakter elab mao limaskestas ja arvatakse, et ka süljes - seega saab see kergesti levida inimeselt inimesele. Sellepärast nakatutakse sageli juba lapsepõlves.
Krooniline gasatriit areneb eluaeg ning mao limaskest muutub, mistõttu kaitsev lima happe toime eest puudub ning tekivadki kahjustused. Helikobakter võib põhjustada põletikku ja haavandeid nii maos kui ka kaksteistsõrmikus, kusjuures see protsess on väga pikaldane.
Mõnedel ei ole gastriidiga mingeid sümptomeid ja ta ei teagi selle olamasolust, kuid mõnel tekitab haigus igasuguseid vaevuseid, nagu halba lõhna suust, iiveldust ja valu, sest limaskestas on põletikuline muutus.
Endoskoobiga uurides selgub, kas tegemist on pindmise gastriidiga või on põletik krooniline.
Helikobakteriga võib elada kogu elu nii, et maos ei tekigi mingit probleemi. Seega ei pea kõigil selle bakteriga inimestel tekkida gastriit. Nagu haigusi tekitavaid baktereid ikka, ravitakse ka helikobakterit antibiootikumidega ja seda enamasti edukalt.
