Mis tahes põhjusel kahjustunud maks ei salli rasvast, valgurikast ja praetud toitu. Juua ei tohi tilkagi alkoholi, ka lahjat.
Maks täidab organismis vastutusrikkaid ja keerukaid ülesandeid: ta osaleb nii seedimises, paljude ainete sünteesimises, ümbertöötamises kui ka nende ladustamises. See kõik on võimalik tänu maksa rikkalikule verevarustusele ja temas moodustuvale seedenõrele - sapile. Toidu seedimisel kanduvad toitained vere kaudu maksa, mis võtab vastu kõik, mille oleme sisse söönud ja joonud. Maks muundab rasvad ja valgud glükoosiks, mis on keharakkude energiaallikas. Kui tekib täiendava energia vajadus, vabaneb glükoos maksast vereringesse.
Keerukate ülesannete hulka kuuluvad:
toitainete muutmine ja varuainete ladustamine ehk deponeerimine;
glükoosi muutmine glükogeeniks ja selle säilitamine varuainena;
sapi valmistamine rasvade lagundamiseks ja selle väljutamine;
soolestikust verega tulevate mürgiste ainete kahjutuks tegemine (sh alkohol, keemilised toidulisandid);
rauavaru loomine;
A-vitamiini ja B-rühma vitamiinide (eriti B12) varu loomine;
hormoonide süntees ja liigsete hormoonide lammutamine;
valgusüntees;
bilirubiini ja kolesterooli ainevahetus;
veredepooks olemine.
Alati võitlusvalmis
Maks reageerib mitmesugustele haigustekitajatele, viirustele, töötab ümber mürkained, reageerib alkoholile, valguvaegusele jm, mobiliseerides vajadusel selleks kogu nn võitlus- ja kompensatsioonivalmiduse.
Kõikvõimalikud olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, lahustid, bensiin, ravimid, kahtlase väärtusega toidulisandid jms raskendavad maksa talitlust.
Maks on pidevalt aktiivses tegevuses, väga hea taastumisvõime ja suure jõuvaruga. Kui aga maksas tekkinud häiretele ei pöörata tähelepanu, võivad maksarakkudesse hakata kuhjuma rasvained ja tekkima sidekude.
Sapilgi on tähtsad ülesanded
Sapp moodustub maksarakkudes ja liigub mööda sapiteid soolestikku ning kindlustab toidurasvade parema seedumise ja imendumise. Sapp soodustab kõigi rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Sapivaeguse korral on häiritud A-, D-, E- ja K-vitamiini imendumine.
Sapp toimib ka tõhusa väljutina, sest teda seovad endaga kiudained - nii viiakse üheskoos organismist välja ravimi- ja ainevahetusjäägid, mürgid jne. Tänu oma erilisele keemilisele koostisele takistab sapp ka mikroobide paljunemist. Sapikomponentide ergutav toime suurendab soolestiku liikuvust.
Rasvavaese või täiesti rasvavaba toidu söömisel on sapipõie tegevus loid ja sapp peetub sapipõies. See soodustab sapis leiduva kolesterooli sadenemist ning esimene põhjus sapikivide tekkeks ongi käes. Kivide teket soodustab ka rasvumine, sest kõhuõõne suurenenud rasvik surub sapiteedele ja takistab sapi liikumist.
Loe edasi ajakirjast...
