Läinud aasta lõpus said valmis uued Eesti toitumis- ja liikumissoovitused. Enamik tervisliku toitumise põhimõtteid on jäänud samaks, kuid üht-teist on ka sellist, mida teadusuuringud ja olud on sundinud veidi muutma.
Uued toitumissoovitused põhinevad suure rühma teadlaste tööl ning sobivad järgimiseks igas vanuses alates 2. eluaastast. Selgitused on lihtsad ja lähtuvad meie ainevahetuse kulgemisest ning organismi söögi- ja joogivajadustest.
Ikka mitmekesiselt
Söömist ja toiduvalikut ei tohi ajada keeruliseks. Kõige parem toiduvalikute reguleerija tervel ja tavaliselt mõtleval inimesel on näljatunne. Samal ajal polegi seletatav, miks tänapäeval on tekkinud nii palju nn imedieetide soovitajaid.
Toidusoovituste andmisel lähtuti just Eesti inimeste toitumisharjumustest ja võimalustest. Senisest rohkem on selgitatud mitmekülgse toitumise vajadust ja põhimõtteid, kusjuures muudatused on väga tagasihoidlikud. Küll aga on rõhutatud, et toidurühmade sees saab teha tervislikke ja vähem tervislikke valikuid.
Kasulik on uurida uut toidupüramiidi (selle leiab internetist aadressil www.toitumine.ee), mis on varasemast natuke erinev. Püramiidi alumises osas on need toiduained, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüst, näiteks köögiviljad, teraviljatooted, kartul. Ülemises osas paiknevad need, mida peaks sööma vähem ja/või harvem, näiteks liha, juustud, rasvased toidud. Kõige tipus aga troonivad maiustused ja soolased näksid, mida ei peaks sööma üldse või kui, siis väga harva.
Loe edasi ajakirjast...
