Hoolas lugeja sai mitme vürtsiga lähemat tutvust teha Kodutohtri märtsi- ja aprillinumbris. Nüüd, kui ilm kisub aina jahedamaks ja pimedamaks, võiks oma keha ja hinge soojendada ka vürtsidega. Siin on mõned lisaks.
Vürtsid on aroomikad ained, mida saadakse troopikataimede viljadest, seemnetest, juurtest (kurkum, ingver), pungadest (nelk, kappar) või koorest (kaneel). Eriti hinnatavad on nende maitse, lõhn, värvus ja ka raviomadused. Erinevalt ürtidest, mis on valmistatud taimede rohelistest lehtedest, võib vürtse lisada toidule kohe valmistamise alguses, et saada tugevamat üldmaitset.
Paljud vürtsid sisaldavad märkimisväärses koguses kaltsiumi, kaaliumi ja fosforit ning on mõjusad antioksüdandid. Et toiduvalmistamisel kasutame vürtse korraga väga väikeses koguses, ei ole nende toiteväärtus ja ka ravitoime suur. Kui aga neid maitseaineid tarvitada sageli, mõjub see tervisele ainult hästi.
Kurkum
Kurkum ehk kollajuur kuulub ingveriga samasse sugukonda ning kasvab sellistes maades nagu Indoneesia, India, Taiwan, Peruu. Vürtsina kasutatakse maa-aluseid varsi, risoome. Näiteks Kagu-Aasias on kollajuur tavaline suppide, kastmete, salatite, kala ja riisi maitsestaja ning värvi andja. Temast on valmistatud ka tervendavaid jooke.
Tavaliselt varred keedetakse ja kuivatatakse ning jahvatatakse pulbriks – enamasti sellisena on kurkum müügil meilgi, kuid ökopoodides müüakse kollajuurt ka toorelt,
Värvaine kurkumiin sarnaneb safranis oleva glükosiidiga: sellel on tugev aroom ja kibe maitse, mis meenutab ingverit ja on kibedam kui safran. Sellepärast tuleb kurkumit lisada vähe, muidu rikub toidu ära.
Loe edasi ajakirjast...
