Kui me põhieinete ajal vähe sööme, nõuab kõht vahepeal nälja kustutamist. Selleks polegi palju vaja ning tervislike ampsude valik on üsna suur.
Paljud meie kehas olevad süsteemid loovad vajaduse süüa kindlate ajavahemike järel. Tavaliselt on söögiaegade vahed reguleeritud biorütmidega: 3–3,5 tundi pärast söömist tekitavad need maos ja soolestikus seedemahlade suurema eritumise ning soolte liikumise. Ehk lihtsamalt: kõht nõuab jälle süüa. Meie arvestada ja otsustada jääb see, mida ja kui palju.
Noorele rohkem, vanemale vähem
Põhitoidukordasid on tavaliselt kolm: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Vahepalasid on nii palju, kui kellelegi sobib, enamasti kuni kolm.
Heaks enesetundeks ja kehaliseks jõudluseks on tarvis süüa aga ainult nii palju, kui energiat kulutame. Selleks on võimalik välja arvutada päevane individuaalne vajalik kaloraaž ehk toidust saadava energia hulk – sellega tuleb igal juhul piirduda. Kui ise ei oska seda rehkendada, saab alati abi pereõelt või toitumisnõustajalt.
Põhimõte on selline: energiat vajavad kõige enam noored; mehed rohkem kui naised; vanemad inimesed noortega võrreldes aga päevas mitusada kilokalorit vähem ehk kuus viilu leiba või kolm kartulit vähem.
Toiduhulk kogu päeva peale
Tekib küsimus: kas üldse ja millal peaks vahepalasid sööma? Hea on muidugi see, kui me ühelgi toidukorral kogustega ei liialda. Kui aga süüa korraga vähem, läheb kõht kiiremini tühjaks ja vajame mingit vahepala. Eks me kõik ole tundnud seda, et kui mõni toidukord jääb vahele, siis järgmise ajal on isu palju suurem.
Sageli on hommikul nii kiire, et ei saa midagi hamba alla – siis aga on loomulikult enne keskpäeva nälg kallal. Huvitav on see, et nendel, kes hommikueinet ei võta, on kogu päeva jooksul näljatunne suurem, mille tõttu kipuvad nad ka õhtul liiga palju sööma. Tasub meeles pidada, et õhtusöök ei ole söömata jäänud hommikueine asendamiseks.
Õhtuseid liiga suuri portsjoneid ei kasuta organism aktiivselt ära, sest enamasti jäädakse istuma ja minnakse peagi magama ning energiat kulub hoopis vähem kui päeval – kõik see soodustab toitainete ladestamist ja kehakaalu suurenemist. Ega ilmaaegu öelda: hommikusöök söö ise, õhtusöök anna vaenlasele!
Igati mõistlik on toidu hulk päeva peale ära jagada. Söögiajad võivad igaühel kujuneda erinevaks, kuid päevaseid biorütme arvestades peaksid need ikkagi olema korrapäraste vahedega.
Loe edasi ajakirjast...
