Kui juulikuu maikuust eeskuju võtab, pakub nii kehale kui ka vaimule virgutust mere-, järve- või jõevesi. Sealt leiavad tasuta terviseabi nii terved kui ka tõbised, sealhulgas need, kes ujuda ei oska. Soovitusi jagab füsioterapeut Gerli Uustalu.
Basseinis beebisid ujutanud ja täiskasvanute vesivõimlemist juhendanud füsioterapeut Gerli Uustalu elab oma perega üsna ranna lähedal, kust mereni jääb ainult paarsada meetrit.
"Ma ise just väga suur ujuja ei ole, aga aeg-ajalt olen käinud tööväliselt ujumas basseinis, ja kui suvel on vesi minu jaoks piisavalt soe, siis ka meres. Mõned hakkavad meres või järves ujumas käima juba varakevadel, kui vesi on veel külm, aga nad on harjunud, sest on ennast selleks karastanud."
Füsioterapeut lisab, et suvel enda karastamine õuevees toetab ka talvist tervist. "See aitab ära hoida haigusi, mida vallandab külmetamine, sest inimene on harjutanud oma keha taluma ka jahedamaid temperatuure. Näiteks esialgu käib korra ja lühikest aega vees, järk-järgult tihedamini ja kauem. Ja kui tuleb mingi külmetus, siis keha ei reageeri sellele kohe haigusega."
Veri käima ja lihased pingevabaks
Väljas ujumist kui üht head moodust keha karastada ja treenida soovitavad asjatundjad sellepärast, et peale keha jahutamise võtab vesi lihastest pinge ära. Kuidas nii? Teame omast käest, et lihaseid lõõgastab ikka soe, näiteks vanniskäik, aga meie põhjamaine merevesi on ka suvel küllaltki külm.
"Asi polegi ainult vee soojuses, vaid selles, et ujumine ise lõõgastab lihaseid, sest see on aeroobne treening. Kui seda pika aja jooksul teha, siis lihased aktiveeruvad ja verevarustus nendes paraneb – juba selline üldine toime lõõgastab neid," selgitab füsioterapeut. "Suhteliselt külma vee hea mõju seisneb ka selles, et algul veresooned küll tõmbuvad kokku, kuid pärast veest väljatulekut, kui võtad sooja rätiku ümber, tekib vastupidine efekt: veresooned laienevad, verevool lihastesse suureneb, mis ühtlasi lõõgastab neid. Ujumine on verevarustuse parandamiseks väga hea treening."
Ujudes-supeldes saab keha pingetest lahti, aga suurem on mure nende närvidega, mis on kiirest elust krussis nagu kellavedrud. "Uuringud on näidanud, et ujumine mõjub rahustavalt nii täiskasvanute kui ka laste vaimsele tervisele. Eks kõik see avar ümbrus, lainete loksumine, ja kui veel rannas on koos tore seltskond või kaaslane, siis see rahustab ka närvi ja loob hea meeleolu."
Loe edasi ajakirjast...
