Treeni aju keskenduma

Foto: Shutterstock

 

Ajul on tegelikult üsna vähe vaja, et teda tõhusalt kasutada. Tervise innovatsioonikonverentsil rääkis ajuteadlane dr Jaan Aru sellest, kuidas aju kõige paremini keskenduma panna. Keskendumine on nagu lihas: seda tuleb töökalt treenida, kusjuures tähtis on ka puhkamine.

 

 

Tartu ülikooli ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru alustab jutuajamist eesli pildiga – jah, eks me kõik oleme parajad eeslid, vähemalt selles, kuidas me oma aju kasutame. Aga eesliks olemine ei tähenda veel midagi halba. Näiteks dr Aru labori seinal on üks tore ütlus: “Kui oled terve päev virk nagu mesilane, tugev kui härg, vihud tööd nagu hobune ja õhtuks oled väsinud nagu koer, siis peaksid loomaarsti juurde minema. Ehk oled sa eesel.” Teadlane selgitab selle ütluse üllatavat positiivset tähendusvarjundit: “Kui saad keskenduda, tähtsad asjad ära teha, tööd teha, siis tunned end hästi. Kui mina olen eesel, siis tunnen end õnnelikuna.”

Kuidas saaksime aga paremini töötada, paremini oma aju kasutada? Ja miks me ei jaksa kogu aeg tööd teha?

“Aju ja keskendumine on nagu lihas: kui sa kasutad oma lihaseid, siis sa ei jaksa ka kogu aeg neid kasutada. Lihased väsivad, samamoodi väsib aju, kui ta keskendub. Kui inimene mõtleb, siis rabab tööd tema otsmikusagar, mis teisi ajupiirkondi kontrollib ja neid omavahel sobitab. See on keeruline tegevus ja aju jaoks raske.”

Kuidas oma ajutööd tõhusamaks saada, selleks on reeglid, mis võivad tunduda esmapilgul kerged, ent elu näitab, et sageli on neid üsna keeruline järjepidevalt järgida.

 

  1. Moluta ilma nutiseadmeta

“Me õpime ja mõtleme tõhusalt ainult siis, kui me keskendume. Tänapäeva inimesed mõtlevad, et nad on seda edukamad, mida rohkem nad tööd teevad. Neil on kogu aeg telefon lähedal, vaatavad aina töömeile: söögi ajal, lastega mängides, vannis olles, ööseks panevad äratuse peale, et vahepeal meile vaadata…”

Aga tegelikult ei pea kogu aeg tööd tegema – selleks, et töö oleks tõhus, ei tohigi seda kogu aeg teha. “Katsed on näidanud, et pidev mõtlemine, näiteks proovides mingit ülesannet lõpetada, ei vii lahenduseni. Lahendus tuleb just siis, kui inimene võtab aja maha – molutab. Otsmikusagar enam ei kontrolli ja aju saab mõtlemistantsu omapäi edasi teha. Kui oled olnud enne piisavalt keskendunud, siis sel hetkel, kui sa molutad, teeb aju tööd edasi ning lahendus tulebki.”

Tänapäeva inimene aga ei oska molutada. “Näiteks tahaksid sa tööd tehes kuulda aju vaikseid ideid, mida ta on leidnud, kui oled molutanud ja probleemi kallal maadelnud. Aga kui inimene on molutamise ajal olnud nutitelefonis, siis domineerib tema ajus näiteks kamp eesleid,” viskab dr Aru nalja.

Molutada saab hästi jalutades, kaunist loodust imetledes, vannis mõnuledes, laste mängimist vaadates. “Muidugi võib ka jalutades mingile probleemile keskenduda, aga sel juhul tasub seda teha ainult veidi aega, näiteks 25 minutit, ja siis lasta mõte jooksma. Sest inimesel on vaja ka sellist aega, mil kuulata vaid iseenda aju.”

Loe edasi ajakirjast…