Vähi vastu teadliku toiduvalikuga
Tekst Katrin Sak, bioorgaanilise keemia filosoofiadoktor
13.03.2010

Tänu toitumisteadlaste aktiivsele teavitustööle on eestlaste teadlikkus tervislikest söömisharjumustest viimastel aastatel järjest paranenud.

Teatakse, et liigrasvane liha ei ole hea ning süüa tuleks rohkelt erivärvilisi puu- ja juurvilju. Enamjaolt seostatakse tervislikku toitumist südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise ja nende vaevuste leevendamisega.
Palju vähem teatakse, et teadliku toiduvalikuga on võimalik vähendada ka erinevate pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski. Artiklist saab ülevaate, missuguste toiduainete tarbimise ja erineva paikmega vähi esinemusriskide vahel on teadlased leidnud kindlaid seoseid.

Hõbemedal pahe eest
Hiljuti avaldatud uudis, et eestlased on alkoholitarbimiselt Euroopas teisel kohal, ei ole traagiline mitte ainult joobnuna juhtunud õnnetuste ja alkoholist põhjustatud maksakahjustuste pärast. Alkoholitarbimine on otseselt seotud suuõõne-, söögitoru-, soolestiku-, maksa- ja rinnavähi tekkega ning arvatavasti mängib see oma rolli ka kõhunäärme- ning kopsuvähi arengus.
Ammusest ajast on eestlased armastanud erinevaid sealihatoite. Samas on leitud, et kõrgel kuumusel töödeldud punane liha on lisaks seedekulglakasvajate riskile seotud ka eesnäärmevähi suurenenud riskiga. Meestel, kes tarbivad ohtralt punast liha (looma- ja sealiha), on 12% kõrgem risk eesnäärmevähi tekkeks kui vähe punast liha söövatel meestel. Siia alla kuuluvad ka erinevad sealihast valmistatud tooted (vorstid, singid, peekon jms). Linnuliha söömine eesnäärmevähi riski ei mõjuta.
Ühelt poolt tekitab liha töötlemine kõrgel temperatuuril erinevaid kantserogeenseid kemikaale (polütsüklilisi aromaatseid ühendeid ja heterotsüklilisi amiine), teisalt võivad toodete paremaks säilimiseks ja maitseomaduste tugevdamiseks lisatud nitritid ja nitraadid tekitada organismis potentsiaalselt kantserogeensete nitrosamiinide (vähkitekitavad lämmastikuühendid) produktsiooni.
Teada-tuntud on ka eestlaste suur magusaarmastus. Rakukultuuris tehtud katsed on näidanud, et glükoositaseme alandamine ehk seega suhkrute tarbimise piiramine pikendab inimese tervete kopsurakkude eluiga ning samas kiirendab vähieelses seisus olevate rakkude hävimist – seega aeglustab kopsuvähi levikut ja kasvu. See efekt on seotud toimega kahele geenile, mis määravad rakkude jagunemist ja ühe kindla vähivastase valgu tootmist.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid