Me kõik teame, kuidas tuleks kaalu langetada: süüa lahjasid roogi, rohkem treenida ja toidukordi mitte vahele jätta. Kuigi mõnede inimeste jaoks võivad need nõuanded toimida, kasvab ülekaalus inimeste hulk siiski üha. Kas on olemas ka muid võimalusi? Intervallpaastu dieet pakub välja ühe alternatiivi – paastuda üksikute päevade kaupa.

Ajutised paastupäevad pole inimloomusele võõrad. Nii elati juba ürgajal – kuni mehed metsas saaki otsisid, pidid naised tihti nii mõnegi päeva söömata olema.

Erinevaid osalise paastuajaga dieete, n-ö vahelduvpaaste, on mitmeid. 5:2 dieet on neist lihtsalt üks variatsioon – viis päeva süüakse normaalselt, kaks päeva paastutakse. Sellestki dieedist on vahepeal aretatud mitmeid versioone, milles pakutavad nõuanded veidi erinevad.

Kas paast on kasulik?

5:2 osanädalapaastu taga on briti arsti ja tervisespetsialisti Michael Mosley ja tema kaasautori Mimi Spenceri raamat "The Fast Diet", mis on levinud kulutulena ja äratab ohtralt kõneainet. Arstist ja tervisetoimetajast raamatu autor Michael Mosley testis vahelduvpaastu erinevaid meetodeid, kaotas 25% oma kehakaalust ning tema tervisenäitajad paranesid.

See dieet võib tunduda meelitav, sest viiel päeval nädalas võib süüa normaalselt, kuigi kaks päeva tuleb üsna oluliselt nälga kannatada.

Arvamusi on erinevaid: osa teadlastest on vahelduva paastu suhtes skeptilised, teised ei ole otseselt idee vastu. Dieedibuumi laineharjal kulgev osaaja-paast sisaldab kõike seda, mille eest toitumisspetsialistid on meid pidevalt hoiatanud: ebaregulaarne söömine, toidukordade vahelejätmine, näljatunde vastu võitlemine. Seni tehtud vastavad teadusuurimused näitavad, et lühiajaline paast võib anda häid tulemusi südame- ja veresoonkonnahäirete ja vähiriski puhul ning aitab kaitsta Alzheimeri ja Parkinsoni tõve vastu. Pikaajalised uuringud paastu kohta siiski puuduvad.

Loe edasi ajakirjast...