Alzheimeri haiguse kõige suurem riskitegur on iga – mida vanemaks inimene elab, seda suuremaks haigestumise risk kasvab. Positiivne on see, et kõik eakad ei kaota oma mälu.
Aju vananemine ja mälu muutumine käib normaalse vananemise juurde. Kuigi vanas eas on uute asjade õppimine aeglasem, vananevad mõned inimesed korras mälu ja terase mõistusega.
Uued uuringud näitavad, et me saame ise oma mälu heaks palju ära teha.
Alzheimeri haigus algab aeglaselt ja seda põhjustavad neuropatoloogilised muutused algavad aastaid, isegi kümneid aastaid enne esimeste sümptomite ilmnemist. Sellepärast peaks juba ennetavalt neid põhjuseid mõjutama.
Alzheimeri tõvele on tüüpiline amüloid-beeta valkude ladestumine ajus. Kuid isegi kui amüloidi on ajus palju, võib mälu ikkagi toimida hästi. Teisalt võib ilmneda mäluhäireid, kuigi amüloid-beetat on vähe, kuid on näiteks hoopis muutusi veresoontes. Tegemist on haigusega, kus on palju tegijaid ning pole ühte ja ainust põhjust. Inimesed mõtlevad sageli, et miks mõni minu tuttav või sugulane haigestus, sest ta elas ju nii tervislikult. Osaliselt võib haigusi mõjutada pärilikkus, kuid tavaliselt on võimatu öelda konkreetset põhjust, miks just see inimene haigestus. Vanust ja pärilikkust me muuta ei saa, kuid teisi riskitegureid saab mõjutada üsna palju.
Soomes läbi viidud FINGER uurimus näitas, et tervislike harjumustega on võimalik vähendada mäluhäirete riski. Uuringus osales 1260 üle 60-aastast, kellel oli mäluhäirete risk kergelt tõusnud.
Ühele rühmale organiseeriti liikumistreeninguid, toitumisnõustamist ja mäluharjutusi. Sellel rühmal oli kahe aasta pärast mäluhäirete risk palju väiksem, kui kontrollrühmal, kes elas tavapärast elu.
Ajuveresoontele mõjub kõrge vererõhk ja kolesterool sama hävitavalt nagu südame veresoontele. Oma vererõhku ja kolesterooli peab eriti vanemas eas regulaarselt kontrollima. Ülekaalu puhul tuleb langetada kaalu, suitsetamisest peab kindlasti loobuma ja alkoholi tarvitama harva ja vähe. Lohutav on see, et kui on kõrge kehakaal, vererõhk ja kolesterool, siis juba ühe riskiteguri alandamisest normaalse näiduni on abi.
Näiteks võib tugeva ülekaaluga inimesel juba paarist-kolmest kilost lahti saamine ennetada teise tüübi diabeeti ja samal ajal väheneb ka mäluhaiguste risk.
