Mida vanemaks saame, seda suurema tõenäosusega tekib juurde terviseprobleeme. Selleks et ennetada krooniliste haiguste teket või süvenemist, on vaja ka toitumisele tähelepanu pöörata juba nooruses, kuid kasu on oma toidusedeli muutmisest ka hilisemas eas.
Järjest rohkem on meil kasvanud huvi tervisliku toitumise vastu ning teavet selle kohta leiab nii raamatutest, internetist kui ka ajakirjandusest. Kuid mida sellest infost võtta ja mida jätta?
Kuigi üldised tervisliku toitumise põhimõtted kehtivad ka vanematele inimestele, on siiski mõned east tingitud asjaolud, millega tuleks arvestada, sest vananemine mõjutab toitainete imendumist, kasutamist ja eritamist.
Mida vanemaks saame, seda rohkem meie ainevahetus aeglustub. See tähendab, et energiavajadus väheneb ja vajame vähem toitu. Vanemas eas ei toimi enam haistmis- ja maitsmismeel nii hästi kui nooruses, samuti liigutakse ja juuakse vähem.
Kui söödava toidu kogus jääb järjest väiksemaks, siis peab kogu toit olema hästi kvaliteetne, mis suurendab tõenäosust, et saame toidust vajalikud toitained kätte. Kuna on üpris ebatõenäoline, et eakas saab kõik vajaliku kätte vaid toidust, on väga sageli tarvis lisaks võtta toidulisandeid.
Eestis on surmade esimeseks põhjuseks südame- ja veresoonkonnahaigused. Meie südame ja veresoonte tervisliku seisundi tagavad aga toitumisharjumused - milliseid rasvu me tarbime ning kui palju saame söögiga toitaineid, mis meie keha kaitsevad, näiteks antioksüdante.
Vahepeal oli väga populaarne arvamus, et rasvast toitu tuleb vältida, kuid meie keha ei saa ilma rasvata hakkama. Meil on seda vaja, näiteks nii veresoonte tervise kui aju talitluse seisukohast, kuid oluline on, et saadavad rasvad oleksid keha jaoks n-ö õiged ja tervislikud.
Eesti eakate toidulaual on ülekaalus küllastatud rasvad. Neid saab peamiselt loomsetest toiduainetest: lihast, piimatoodetest ja munast. Nende rasvade ülekaal meie toidulaual põhjustab veresoonte probleeme ja kolesteroolitaseme tõusu. Samuti saavad eakad nendest toiduainetest liigselt loomset valku, mis koormab nii seedekulglat kui ka neere.
See ei tähenda sugugi, et küllastatud rasvad ja valgud teevad kehale ainult halba - kõike on organismile vaja parasjagu. Toitumise põhireegel on mitmekesisus ja mõõdukus.
Hommikusöögiks sobivad väga hästi täisterakaerahelbed, eriti veresuhkruprobleemidega inimestele. See on päevale ideaalne algus. Kaer on sobilik teravili ka kaalu langetajale, sest see mõjub veresuhkrule soodsalt ning aitab seda tasakaalus hoida. Lõuna- ja õhtusöögi ajal peaks jälgima taldrikureeglit, pool taldrikut salatit ja köögivilju, neljandik riisi, tatart või kartulit ja veerand liha või kala. Vitamiinide ja kiudainete saamiseks on vaja süüa puuvilju ja marju.
