Turistide või reisijate kõhulahtisuse kõige levinum põhjus on toidust või joogist saadud bakterid. Selle põhjustatud sümptomid on tüütud, kuid lõpevad tavaliselt kolme kuni viie päevaga.
Kuid reisil saadud kõhutõbi võib põhjustada sümptomeid nädalaid, isegi kuid pärast reisi. Sel juhul ei ole enamasti põhjuseks üheainsa bakteri põhjustatud infektsioon, vaid soolestiku mikrofloora tasakaalutus. Mõnikord põhjustab pikaajalisi sümptomeid parasiitinfektsioon.
Soolebakterite populatsiooni segunemine võõral maal saadud kõhulahtisuse tagajärjel võib põhjustada infektsioonijärgse ärritunud soole sündroomi.
Ravina kasutatakse enamasti kõhulahtisusevastaseid ravimeid. Lisaks on eesmärk leida dieet, mis põhjustab kõige vähem sümptomeid. Palju kasu on piimhappebakteritest, et soolestiku bakterikooslus jälle tasakaalu viia.
Kuid soolestikus kasvavad ka antibiootikumiresistentsed bakterid, eriti teatud tüüpi kolibakterid, mis on kõhulahtisusega patsientide jaoks kasvav probleem. Nad ei põhjusta nakatumise ajal haigusi, kuid võivad hiljem tekitada ravimiresistentseid infektsioone, eriti kuseteede infektsioone.
Antibiootikumide võtmine reisi ajal suurendab nakkusohtu. Antibiootikumide kasutamine on põhjendatud, kui pärast reisi on avastatud mõni üksik soolebakteriaalne põletik, näiteks salmonella või kampülobakteri infektsioon.
Kui turisti kõhulahtisus kestab kaua, peaks tegema ulatusliku väljaheite bakteriuuringu, määrata väljaheites olevad parasiidid ja kalprotektiini testiga näha, kas soolestikus pole põletikku. Kui need testid on negatiivsed, on tegu ilmselt ärritatud soole sündroomiga, mille puhul on näidustatud dieetravi.
Et reisil olles soolenakkusi vältida, tuleb eriti Aasia ja Aafrika riikides reisides pesta tüütult tihti käsi, juua ainult kinnise korgiga pudelist vett ja pesta pudeliveega kõiki puuvilju ja marju. Vältima peaks ka jääkuubikutega jooke.
