Samuti oleneb toidulisanditega juurde manustatava D-vitamiini vajadus sellest, kui palju tarvitatakse D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või multivitamiine, mille koostisesse kuulub samuti D-vitamiin.
Lisaks tuleb arvestada, et vajalik D-vitamiini annus oleneb ka füüsilisest aktiivsusest. Suurema treeningkoormuse puhul vajab organism suuremat päevast vitamiiniannust.
Hooajaliselt on D-vitamiini soovitatav igapäevaselt juurde võtta alates septembrist kuni maini. Vitamiinipakenditel valitseb teatav segadus, sest mõnedel on toodud vitamiinisaldus mikrogrammides ja mõnedel toimeühikutes (tähistatakse ka TÜ, IU, RÜ).
Kui vereanalüüsi pole tehtud, aga organism tavapärasest suuremat füüsilist koormust ei saa, võiks septembris ja oktoobris võtta 50 mikrogrammi ja alates novembrist 100 mikrogrammi ehk 4000 TÜ-d päevas.
Kusjuures D-vitamiini kui rasvlahustuvat vitamiini on parema imendumnise tagamiseks soovitatav kasutada kas õlitilkade või -kapslite või spreivitamiinina. Samuti on D-vitamiini võtmisel vajalik hoida vähemalt kaks tundi vahet nii kohvi kui ka musta tee joomisega. Viimased ei mõjuta sprei kujul manustatavat D-vitamiini. Kaltsium ei imendu, kui organismis on vähe D-vitamiini.
D-vitamiini puudusel on haigestumine külmetus- ja viirushaigustesse tõenäolisem. See kaitseb ka luid, nii et vähem on nn väsimusluumurde. D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime ka mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu.
