Paljude ametite seas on ka selliseid, mis ei vaja erilist kehalist pingutust. Iseäranis väheliikuvad on kontoritöötajad. Seetõttu tuleb kindlasti vaadata, mida suhu pista - muidu võib kõht lükata töölaua üha kaugemale.
Kontoritöötajal on tavaliselt ka puhkehetki, kuid siiski kulgeb kogu tööpäev tundide kaupa toas ning põhiliselt laua taga istudes. On küll jutu- ja kohvipause, aga see on enamasti kõik. Kuna istuva eluviisi puhul väheneb kehaline aktiivsus, tuleb päeva jooksul kulutatud energia hoida tasakaalus sissesöödud energiahulgaga.
Igaühel energiavajadus isesugune. Vähest energiat nõudva tööelu tõttu on tähtis teha mõistlikke toiduvalikuid. Selleks on päris oluline teada mõningaid põhitõdesid, millest üks on isiklik energiavajadus.
Toidust saadavat energiat on tarvis eelkõige selleks, et organid töötaksid: süda lööks, neerud ja kopsud talitleksid. See on täielikus puhkeolekus kulutatav energiahulk ning seda nimetatakse põhiainevahetuseks - selleks kulub umbes 2/3 toidust saadud energiast. Siinjuures oleneb individuaalne vajadus soost, kehakaalust ja pikkusest ning keha koostisest. Näiteks rasvkude kasutab vähem energiat kui lihased.
Osa energiat on vaja soojuse tekkeks - selle hulk oleneb seedimistegevuse ja toidu ainevahetuse intensiivsusest. Oma roll on ka välistemperatuuril. Kõige rohkem aga mõjutab toiduenergia vajadust kehaline koormus: liikumine ja sportimine ning eluviisist ja töö iseloomust tingitud tegevus.
Eeltoodust järeldub, et igal inimesel on isesugune energiavajadus. Sellepärast ongi toitumissoovitused alati vaid soovituslikud.
Väga vähe liikuva ja toas viibiva inimese energiavajadus on kõige väiksem.
Joogi ja söögiga saadud energiahulga võib paigutada kaalukausi ühele ja kulutamise teisele poolele. Kaal peab olema tasakaalus. Kui saadud energiahulk on suurem, siis liigne osa ladustatakse kehas: rasv läheb rasvkoesse, süsivesikutest saadud energia glükogeenina kas lihastesse või maksa. Kui saame liiga palju toiduenergiat pikema aja vältel, tekib rasvumine, mis omakorda toob kaasa haigusi. Seevastu suurema kulutamise korral võtab organism kasutusele varud ja kehakaal väheneb.
Energia saamine ja kulutamine võivad olla eri päevadel väga erinevad. Täielik tasakaal selgub ainult pika aja jooksul. Sellepärast ei ole soovitatav kaaluda end iga päev - see ei anna olulist infot. Õigem on kehakaalu kontrollida kas üle nädala, kord kuus või isegi harvemini.
Kuigi rusikareegel on see, et kaalu hoidmiseks tuleb kulutada sama palju energiat, kui toiduga saame, siis alati pole see nii lihtne. Tegurid, mis kehakaalu mõjutavad on veel näiteks pärilikkus või erinevad haigused. Kuid ka siis on alati kasu taldrikureeglist: pool taldrikutäit köögivilju, veerand liha või kala ja veerand kartulit, täisterariisi, -pastat või tatart.
