Sarkopeeniast võib välja areneda füüsiline puue ja väheneda elukvaliteet. Sarkopeeniat põhjustab eelkõige vähene aktiivsus, aga ka stress, istuv eluviis ja kroonilised haigused.
Üle 60-aastaste inimeste seas põeb sarkopeeniat rohkem kui 30% vanuritest, seega on tegemist laialt levinud haigusega.
Geriaatrilised haigused nagu näiteks osteoporoos, dementsus, tasakaaluhäired, kukkumised ja toimetulematus on vanematel inimesel väga levinud. Enamasti on nende haiguste puhul kaks olulist tegurit – üleüldine vananemine ja teiste haiguste sümptomid, millega organism ise hakkama ei saa. Vananedes väheneb rakkude koguhulk ning aeglustub nende taastootmine elusorganismis, mistõttu väheneb paljude elundite talitlus. Molekulaartasandil väheneb vananemisel ensüümide efektiivsus ning aeglustub rakkude jagunemine. Näiteks ensüümi telomeraasi puudumine põhjustab kromosoomide lühenemist. Samuti toimub elusorganismis pidevalt rakkude surm ehk apoptoos ja ja kärbus ehk nekroos, mis vähendavad rakkude koguhulka. Sarkopeeniat loetakse vanadushaiguseks, sest see on levinud eelkõige vanematel inimestel.
Sarkopeenia tekkimine on seotud mitmesuguste teguritega – üleüldise vananemisega elu jooksul, vale toitumise, liigse stressi, krooniliste haiguste ja teatud ravimite tarvitamisega. Kuid kõige suuremaks haigustekitajaks on vähene aktiivsus ja istuv eluviis.
Sarkopeenial on kolm peamist sümptomit:
* vähenev lihasmass
* vähenev lihasjõud
* vähenev füüsiline võimekus
Sarkopeeniat diagnoositakse kahte tüüpi: primaarne ja sekundaarne.
* Primaarne sarkopeenia
* Eaga seotud sarkopeenia
* Sekundaarne sarkopeenia
Vähese aktiivsusega seotud sarkopeenia (stressirikas eluviis, istuv töö)
Haigustega seotud sarkopeenia (endokriinhaigused, organpuudulikkus)
Toitumisega seotud sarkopeenia
Seoses elanikkonna pideva vananemisega on sarkopeeniast saamas suur probleem, sest haigus vähendab vanemate inimeste iseseisvust ja elukvaliteeti. Sarkopeeniavastaseid ravimeid pole olemas, kuid leevendada ja ravida saab haigusega seotud sümptomeid.
* Füüsiline aktiivsus. Mitmed uuringud on näidanud, et mõõdukas sportlik aktiivsus suurendab valkude hulka, mis vastutavad lihasmassi võimekuse eest. Samuti suurendab sportimine vanemate inimeste füüsilist võimekust.
* Ravimid. Sarkopeeniaravimeid pole välja töötatud, aga võimaliku ravivõimalusena manustatakse testosterooni ja anaboolsete steroidide, kuid nendega on seotud mitmed kõrvaltoimed. Alternatiivina katsetatakse uutmoodi raviga – selektiivsed androgeeni retseptormodulaatorid, mis tänu oma mittesteroidsele koostisele ei põhjusta nii palju kõrvaltoimeid kui anaboolsed steroidid.
* Toitumine. Tavaliselt jälgitakse patsiendi toitumist ja energiakulu, et esile tõsta teatud puudujäägid toitumisharjumustes. Seejärel üritatakse koos toitumisspetsialistiga puudusi korrigeerida.
