Kehasse pidama jäänud kusihape võib sadestuda liigestesse nõelataoliste kusihappesoola kristallidena ja põhjustada äkilise põletiku – podagrahoo. Kusihape kristalliseerub paremini jahedas, öösel magamise ajal langeb kudedes temperatuur ja podagrahoog saab võimaluse une ära ajada, sageli ei lase valu enam silma kinni pannagi.
Podagrahoog võib välja lüüa ükskõik millises liigeses, kuid kõige sagedamini valib valu välja labajala, pahkluud, põlved, käeliigesed – nii randme kui küünarnuki. Jala- ja käeliigeseid eelistab podagra ka seetõttu, et neis on kehatemperatuur madalam kui näiteks puusaliigestes.Kõige tüüpilisem koht, kuhu põletik tekib, on suure varba liiges, mis hakkab punetama, paistetab üles ja on väga valutundlik, nii et isegi voodilina võib haiget teha.
Podagrale viitab kusihappe kõrge tase (üle 0,45 mmol) veres ja haigusele omane liigesevalu. Vajadusel võidakse võtta süstlanõelaga liigesevedeliku proov, milles võib näha kusihappekristalle, kui seda mikroskoobi all uurida. Haigushoo ajal on arstil lihtne diagnoosi panna. Kroonilise podagra võib avastada röntgenipiltide järgi: pikka aega kestnud tõbi võib muuta liigeste kuju ja neid ümbritsevaid kudesid, viimastesse tekivad kühmukesed.
Luuvaluks kutsutud podagra eelistab kiusata keskealisi inimesi. Tõbi võib kaasneda mõne muu haiguse, näiteks neeruhaiguse või psoriaasiga, samuti tekkida kõrvalmõjuna naistel, kes tarvitavad vererõhku alandavaid ravimeid. Liigsöömine ja tubli alkoholi-, eriti õllepruukimine soodustavad tõve tekkimist.
Metaboolsest ehk ainevahetusega seotud podagrast räägitakse siis, kui see on osa ainevahetushäiretest, mille hulka kuuluvad ülekaal, diabeet, vere kõrged rasvaväärtused ja kõrgvererõhktõbi. Podagrahaigetel on ka suurem risk haigestuda südamelihase isheemiatõppe.
Valepodagra all mõeldakse põletikku, mis annab podagrale iseloomulikke sümptomeid, näiteks artroos, kuid seda ei põhjusta kusihappekristallid.
Eluviiside tagajärjel tekkinud podagra viitab sellele, et inimene on liigselt lugu pidanud puriinisisaldusega toitudest, liialdanud lihasöömisega ja jätnud kõrvale piimatoidud – loobunud kõigest tervislikust. Kuid ometi ei haigestu podagrasse iga tervisliku menüü eiraja, tõbi tekib väga mitmete põhjuste summeerumisel, üks neist võib olla pärilik. Pärilikkus podagra teket väga ei mõjuta. Loomulikult sõltub palju eluviisist: vähe liikumist ja palju söömist – ülekaalulistel on suurem oht podagraks. Podagrat esineb sagedamini suhkruhaigetel, samuti nendel, kellel on ülekaal ja kõrge kolesteroolitase.
Podagravalusid leevendatakse puhkuse, jääkoti ja põletikuvastaste ravimitega. Aspiriin pole siinjuures omal kohal, otse vastupidi, aspiriini manustamine suurtes annustes võib vere kusihappesisaldust hoopis tõsta. Kui on võimalus arsti juurde minna, siis saab abi ka kortisoonisüstist põletikulisse liigesesse. Et uuest haigushoost pääseda, tuleb kõigepealt põhjalikult uurida oma menüüd ja tõenäoliselt see ümber teha. Nii mõnigi podagrahaige on tõvest pääsenud vaid oma toidusedelit muutes, pealegi tekitavad allopuriini sisaldavad ravimid kõrvaltoimeid ega mõju hästi teiste rohtudega, mida patsient ehk samal ajal manustab. Podagrahaigetele on koostatud nimekirju toiduainetest, mida võiks vältida või tarvitada võimalikult vähe, et püsida terve.
Piim kaitseb podagra eest. Arvatakse, et usin piimajoomine ja piimatoodete söömine võib päästa podagrast. USAs viidi läbi uuring, kus 12 aasta jooksul jälgiti 47 000 mehe tervist ja toitumisharjumusi. Podagrat esines rohkem neil tugevama soo esindajatel, kes pidasid lugu lihatoodetest ega hoolinud piimatoitudest. Väherasvased piimatooted annavad rammusamatega võrreldes veelgi suurema kaitse podagra eest.
Abi saab kaalust allavõtmisest, ent nälgimise tagajärjel võib liiga palju kusihapet sattuda ka verre, seepärast ei soovitata oma menüüd paugupealt ümber muuta ega liiga järsku kaalu langetada. Usin vedelikutarbimine on soovitatav, nii väljutatakse organismist ka kusihapet. Alkoholist, eriti õllest peab eemale hoidma, sest alkohol vabastab maksast aineid, mis muutuvad kusihappeks, ja tõstab piimhapete sisaldust veres.
Kuigi liigestele on kasulik korralik kondipuljong, siis need, kellel on veres liiga palju kusihapet, peaksid seda vältima. Puriinirikkad toiduained on veel sült, maksatoidud, heeringas, lõhe, sardiinikonserv koos naha ja luudega, grillkana, ahjukana koos nahaga. Vältige alkoholi, sest see võib vallanadada valuhoo.
Pidage kinni kusihappevaesest dieedist!
Valige toiduained nii, et puriinide päevane kogus ei ületaks 500 mg.
Vältige liha- ja kalapuljongit (sh puljongikuubikud), sest liha ja kala keetmisel satub keeduvette aineid, mis järsult tõstavad kusihappesisaldust veres.
Vältige kõrge puriinisisaldusega toiduaineid, nagu rupskeid, viinereid ja sardelle ning suitsutatud liha- ja kalatooteid.
Valige tervislik eluviis!
Leidke endale optimaalsed toidukogused, vältige liigsöömist.
Eelistage väherasvaseid piimatooteid, juur- ja puuvilju, kartulit ja teraviljatooteid (täisteraleib, sepik).
Kala ja liha tarbimine peaks piirduma 1 söögikorraga päevas (100-125 g).
Korrigeerige päevast toidukogust ja saadavate kalorite hulka nii, et see vastaks Teie energiatarbele.
Jagage päevane toidukogus 5-6 väikeseks toidukorraks.
Jälgige oma kehakaalu!
Valige endale sobiv liikumisviis ja kehaline koormus.
Ülekaalu korral kehakaalu langetades võiks kaal väheneda ca 1/2-1 kg nädalas, sest nälgimine ja liiga kiire kaalukaotus tõstab järsult kusihappe taset veres.
Ärge tarvitage alkohol! Alkohol pidurdab kusihappe väljutamist organismist, olles podagrahoo vallandajaks.
Pidage kinni soovitatavast vedeliku tarbimise kogusest — vähemalt 2 liitrit ööpäevas!
Lubatud on juua (mineraal)vett, taimeteed, mahla.
Ärge liialdage kohvi, kange tee ega magustatud karastusjookidega, eriti fruktoosi sisaldavate jookidega.
Haiguse ägenedes loobuge ajutiselt täiesti kõrge puriinisisaldusega toodetest, nt liha, kala jm.
