Organismi kaitsva immuunsuse poolest on mehed nõrgem sugupool. Naiste immuunsüsteem on ründavam ja kaitseb tõhusamalt nakkuste ning muude ohtude eest.
Näiteks naissuguhormoonide östrogeenide mõjul on põletik kaitsereaktsioonina tugevam kui meestel. Ka kaitsvaid antikehi tekib naistel rohkem.
Naiste ja meeste immuunreaktiivsuse kohta on rohkesti andmeid. Nendest selgub, et
naised on vähem vastuvõtlikud nakkushaigustele.
Naistel on tavaliselt harvem raskesti kulgevaid nakkushaigusi
kuid neil esineb sagedamini autoimmuunhaigusi (näiteks kilpnäärmehaigused).
Mehe ja naise organism suhtuvad erinevalt võõrasse siiratud koesse või elundisse. Naissoo esindajate immuunsüsteem reageerib tormakamalt, mõnikord isegi liiga tormakalt. Võõra koe äratõukereaktsioon tekib kiiremini ja raskemini. Mehele siiratud naiseneerud jäävad halvasti püsima, sest naise veresoonte sisekest on võõra hormoonikombinatsiooni suhtes tundlikum.
Naiste immuunsüsteem on ründavam ja kaitseb organismi tõhusamalt. Arstimite kõrvaltoimete risk on naistel 60% suurem kui meestel.
Viimasel ajal on äratanud tähelepanu tromboosivastase ravimina tarvitatava atsetüülsalitsüülhappe (aspiriin) erinev toime meestele ja naistele. Peaaegu 40 000 naist hõlmanud uuringud on näidanud, et 100 mg atsetüülsalitsüülhappe sissevõtmine ülepäeviti aitab ära hoida küll ajuinfarkti (insulti), kuid ei kaitse ilmselt südameinfarkti eest.
Meestega on lugu vastupidine: aspiriin vähendab nende uuringute järgi südameinfarkti riski 32% võrra, kuid ei välista täielikult insuldi tekkimist.
Miks aspiriin niimoodi toimib, pole veel selge. Seni on ainult teada, et ühesuguse annuse sissevõtmisel jõuab naiste verre rohkem atsetüülsalitsüülhapet. Peale selle leidub viiteid, et meessuguhormoon testosteroon võib atsetüülsalitsüülappe kaudu mõjutada trombi tekkes osalevate vereliistakute talitlust.
Muidugi ei ole aspiriin ainus ja kõige kaalukam võimalus infarkti vältida. Samasugune tähtsus on inimese eluviisil: tervislikul toitumisel, kehalisel tegevusel ja liigse närvipinge vältimisel. .
Valuärritusi vastuvõttev süsteem on naistel ja meestel nii anatoomiliselt kui neurofüsioloogiliselt erinev.
