Saun on parem kui vann

Nii mõnigi südame- ja veresoonkonna haigusi põdev inimene ei riski saunaskäiku ette võtta kartuses, et ta ei talu kuumust. Selle asemel eelistab ta sooja kümblust vannis.
Tegelikult koormab vannis kehale mõjuv veesurve (hüdrostaatiline rõhk) vereringet palju rohkem kui sauna kuiv õhk. Vannivees pole higi aurumine võimalik. Saunakuumust (80–90 kraadi) talutakse sellepärast hästi, et keha saab takistamatult higistada ja sel moel jahtuda.
Pindmiste veresoonte laienemine saunasoojuses hoopis kergendab südame tööd. Kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõige rohkem ühe kraadi võrra.
Korrapärane saunaskäimine kaitseb ka külmetushaiguste eest. Tõenäoliselt just kuuma ja külma vahelduv mõju saunas tugevdab immuunsüsteemi. Õpilaste seas tehtud uuring näitas, et saunaskäimise mõjul vähenes haiguse tõttu koolist puudutud päevade arv tunduvalt.
Ka vegetatiivsele närvisüsteemile mõjub saun kasulikult. Saunaskäimine lõdvestab, maandab närvipinget. Seega aitab saun tõhusalt stressi vastu ja mõjub hästi näiteks kõrgvererõhktõve korral. Mõned uurimused näitavad, et korrapärane saunaskäimine võib langetada vererõhku. See võib jällegi olla tingitud veresoonte laienemisest ja südame koormuse vähenemisest.
Südame- ja veresoonkonna haigusi põdevad saunalised peavad siiski silmas pidama mõningaid reegleid. Esimese kolme kuu jooksul pärast südameinfarkti ei tohi sauna minna. Sama kehtib ka teiste raskekujuliste südame- ja veresoonkonna haiguste, näiteks rinnaangiini ehk stenokardia kohta. Haige peab arvestama omaenda saunakogemusi. Arst saab oma seisukoha kujundamiseks appi võtta koormuskatse ajal registreeritud elektrokardiogrammi.
Üldiselt soovitatakse kõrge vererõhu või haige südamega inimestel ja ka algajatel saunaskäijatel hoiduda väga kõrgest temperatuurist saunalava ülemistel astmetel. Ülearu ei maksa leilis viibida – soovitatavaks peetakse 10–12 minutit.
Südamehaiged olgu tähelepanelikud ka keha jahutamisel. See toimugu duši all nii-öelda jäsemete kaupa. Külma veega basseini või jääauku hüppamine on südamehaigele riskantne, sest veresoonte tugev ahenemine võib põhjustada vererõhu järsu tõusu.
Peale kõige muu leevendavad saunaprotseduurid reumast, fibromüalgiast, kroonilisest seljavalust või artroosist tingitud vaevusi.
Reumahaiged peavad põletikufaasis muidugi saunast hoiduma, sest vastasel juhul on oodata haiguse ägenemist ja selle kulu halvenemist.