Kui vererõhk, kolesterooli- ja veresuhkru tase on liiga kõrged, annab see teada, et veresoontel on liiga suur koormus. Mälu nõrgenemise süü on sageli vereringepõhine vaskulaarne dementsus. See haigus areneb märkamatult ja salakavalalt. Ajus võib näiteks toimuda mitmeid vaikseid mikroinfarkte, mis ei tekita mingeid sümptomeid. Esimene sümptom on tavaliselt see, et igapäevased toimetused ei suju enam nagu tavaliselt, inimene tunneb end nagu kana takus. Mõte ei liigu, tööd jäävad pooleli ja enesetunne on kehv. Kahjuks enamasti inimene ise neid muutusi ei märka, vaid seda paneb lõpuks tähele mõni lähedane. Kui mälu hakkab trikke tegema, on kahju ajus juba juhtunud. Ajuinfarkti tagajärjel hapnikupuuduses olnud ajurakud hävivad. Neid võib näha armistunud laikudena ajupildil. Et seda ennetada, peab kandma hoolt oma veresoonte eest. Hoolitsus algab taldrikult. Kõik, mis teeb head südamele, on kasulik ka ajule. Pole vaja mingit erilist dieeti, tervislik ja südamesõbralik toit hoiab ka mälu korras.
Söö palju marju, puuvilju, ja aedvilju, kasuta täisteratooteid, vali taimseid õlisid. Söö mõistlikus koguses nii taimseid kui loomseid valke ning kasuta väga vähe soola.
Uuringud on näidanud, et palju punast liha ja võid söövad inimesed tulevad halvemini toime mõtlemist ja head mälu vajavate ülesannetega. Kahjuks pole igapäevaselt nii lihtne arvestada, millist rasva me tarbime. Kõva rasv esineb sageli peidetud kujul ja seda on raske märgata. Šokolaadi, jäätist või fetasalatit süües ei mõtle me, kui palju kõva rasva need sisaldavad. Kuid häid pehmeid rasvu sisaldavat õli ei julge me salati peale piisavalt valada, sest tundub, et see annab ju palju kaloreid. Või mõtleme salatile õli valades hoopis, et sööme väga tervislikult, aga unustame ära kõik need keeduvorstid ja pihvid, mida me samuti tarbime.
Kirjuta üles, mida päeva jooksul sööd ja otsi välja ning kirjuta üles söödud valmistoitude rasva, soola ja suhkrusisaldus.
