Rohke pidev istumine teeb valusaks selja ja kaela-õlgade piirkonna, nõrgestab alajäsemete vereringet ning võib muuhulgas tõsta südame-veresoonkonna haiguste ja teise tüübi diabeedi riski. Füüsiliselt on istumine peaaegu samaväärne puhkamisega.
Mõned istumise miinused jäävad alles, isegi kui teete peale tööd trenni.
Koroona pandeemia tagajärjel sagenenud kaugtöö on istumist veelgi suurendanud.
Miinuste seisukohalt pole aga kõige olulisem mitte see, mitu tundi istud, vaid see, kui palju istumisest pause teed.
Uuringus taheti teada, millised pausid on kõige paremad istuva töö kahjulike mõjude vähendamiseks ning võrreldi pauside kestusi esmalt laboritingimustes ja seejärel kontoritöös.
Kõige tõhusam meetod oli lühike jalutuskäik iga poole tunni järel. Laboratoorsetes uuringutes oli kontoris kõndimine tõhusam kui töö tegemine vaheldumisi istudes ja seistes.
Paljud inimesed istuvad tunde tööl ja seejärel kodus. See võib suurendada näiteks diabeedi ja luu- ja lihaskonna haiguste riski.
Uuringute kohaselt tõstis juba paar minutit rahulikku kõndimist pulssi, aktiveeris lihased ja parandas vereringet. Alajäsemete turse vähenes. Väike jalutuskäik värskendas ka vaimu. Sellise pausi saad teha siis, kui lähed näiteks kohvi jooma või jalutad kolleegi töökohta vestlema.
Parimate tervisemõjude saavutamiseks soovitavad teadlased teha iga poole tunni järel kaheminutilise rahuliku jalutuskäigu. Pauside meeldetuletamiseks saab kasutada näiteks telefoni taimerirakendust.
Uurimistulemuste põhjal on liigsest istumisest põhjustatud tervisekahjud selged.
On leitud, et pikaajaline liikumatus ja istumine on seotud muu hulgas südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi levimusega.
Liigne istumine koormab kaela-õla piirkonda ja alaselga, nõrgestab alajäsemete vereringet ja võib seeläbi suurendada luu- ja lihaskonna haiguste riski.