Käes on marja- ja puuviljaaeg ning üle Eesti podisevad moosipotid. Mida peab tegema suhkruhaige?
“Marjad, puuviljad ja moosisuhkru peab suhkruhaige arvestama oma toidu hulka, mitte sellele lisaks,” teab omast käest Eesti Diabeedikeskuse toitumiskonsultant Ulvi Tammer, kes on olnud üle kolmekümne aasta esimese tüübi suhkruhaige.
Aed pakub aina rohkem marju, varsti ka puuvilju, näiteks ploome. Mida suhkruhaige nendega peale hakkab?
Täpselt samamoodi nagu marjadega: kui diabeetik tahab neid süüa, peab ta muu süsivesikuid sisaldava toiduga koomale tõmbama.
Eks kõik sõltu ka ploomi suurusest – kaks-kolm suurt ploomi on süsivesikute hulga poolest nagu üks kartul või tükk leiba. Vastavalt sellele tuleb arvestust pidada.
Kui teha moosi suhkruasendajaga, mis ei tõsta veresuhkrut, siis marjad ja puuviljad tõstavad seda ikka?
Jah, ka fruktoos ehk puuviljasuhkur tõstab veresuhkru taset.
Osa inimesi arvab millegipärast ikka, et valge suhkur on suhkruhaigele mürk, aga fruktoos on süütum. Millest selline uskumine on tulnud?
Siin on ainult imendumiskiiruse vahe, kuid ka fruktoos tõstab veresuhkrut: seedimise käigus muudetakse fruktoos glükoosiks ehk veresuhkruks.
Umbes kakskümnend viis aastat tagasi oli meil diabeetikute kauplus, kust suhkruhaiged said oma diabeetikupassiga osta kilo fruktoosi kuus. Siis oli ka meditsiinis selline arvamine, et fruktoos sobib suhkruhaigele maiustamiseks.
Tol ajal olid tõekspidamised teistsugused, nagu ka suhkruhaigete ravimid. Kahekümne viie aastaga on diabeediravi väga palju arenenud – tänapäeval leitakse, et suhkruhaigel pole vaja fruktoosi lisaks kasutada, sest see tõstab veresuhkrut. Aga kui diabeetik soovib, võib ta tarvitada väikeses koguses suhkrut, sest suhkruhaige toit ei pea olema suhkruvaba, vaid vähemagus.
Sama lugu oli tatraga. Kunagi kaugel vene ajal sai suhkruhaige diabeetikupassiga ka kilo tatart kuus. See oli üks võimalus asendada kartul tatraga. Loomulikult on tatar väga tervislik, kuid see ei tähenda, et diabeetik tohib ainult tatart süüa.
Loe edasi ajakirjast...
