Hommikueine on päeva stardiks
Mai Maser, toitumisteadlane
06.01.2015

 

Mõnel meist pole hommikul isu süüa, ent see on päeva olulisim toidukord: paneb ainevahetuse tööle ja annab vähemalt pooleks päevaks energiat. Pealegi ei teki siis tahtmist päeval asjatult näksida.

 

Lihtne ja loomulik toitumiskultuuri tava on alustada iga päeva hommikueinega. Toiduvalik igaks söögikorraks on oluline, kuid kuidagi ei saa alahinnata ka seda, kuidas me sööme.

Igas kodus on söömiseks ja lauakatmiseks kõik käepärane olemas: laudlina (linik või plastkate), einetaldrik, joogiklaas (taha vasakule), nuga paremale, kahvel vasakule, tee- või kohvitass noa otsa juurde (paremale), leivataldrik einetaldrikust vasakule, salvrätik samuti einetaldrikust vasakule või taldrikule kokkupanduna... Paari liigutusega saame hommikusöögiks hea stardipinna. See kõik on nii lihtne, kuid ahvatleb sööma.

Hommikusöök on päeva olulisim toidukord. Kui kogu pere ei saa iga kord üheaegselt toidulauda istuda, siis on hea tava, et hommikusöök jääb hilisemat ärkajat ootama. Kuid see, kes on söönud, koristab enda järelt ja peseb nõud. Siis ootab ka järgmist sööjat ilus toidulaud.

 

Aitab kontrollida kogu päeva isusid

Hommikusöök valmistab meid päevaks ette, paneb ainevahetuse tööle ja annab kogu hommikupoolikuks ühtlase energiavoo. Kui aga hommikueine jääb võtmata, on ka ainevahetus aeglasem, sest organismil ei ole toitu, mida töödelda – nii ei saa keha päeva alustamiseks vajalikku energiat.

Lisaks aitab hommikune söömine hästi kontrollida kogu päeva isusid, ka magusaisu, ning väldib näljatunnet isegi siis, kui ei ole aega korralikku lõunat süüa.

Keha vajab hommikustardiks eelkõige süsivesikuid – nii kiiresti imenduvaid (magusat, puuvilju-marju, mahla) kui ka aeglaselt imenduvaid (kiudainerikast toitu) ning midagi valgurikast – just valgurikkad toiduained aitavad lõunasöögini vastu pidada.

 

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid