Nagu hommikul, tuleks ka lõuna ajal kindlasti söögi-joogiga oma energiavaru täiendada, sest muidu ei pea pika tööpäeva pingele vastu. Kui söögipaik on lähedal, saab sobivat valida sealt, kui aga mitte, tuleb kodunt midagi kaasa võtta.
Igapäevaelu on mitut pidi reguleeritud, näiteks koolis on tunniplaan, töökohal töögraafik, sportlasel treeninguplaan. Lisaks on igaühel veel oma isiklik kehakell, mis annab märku ka une- ja söögiajast: kui silmad vajuvad kinni, tuleb magada; kui kõht hakkab oma osa nõudma, peab sööma.
Kui arvestada organismi kellaajalist rütmi, muutub elu lihtsamaks – see puudutab ka söömist. Biorütmid annavad märku nendest kellaaegadest, mille järgi on hea oma toitumisrežiimi seada.
Energiat töö iseloomu järgi
Kuigi igaühe energiavajadus on isesugune, soovitatakse söögiga oma patareisid laadida kolm korda päevas: hommikul, lõuna ajal ja õhtul. Kui portsud on väikesed, tekib vahepeal vajadus veel midagi suhu pista – võtta vahepala. Hommikusööki kodus teha on lihtne, lõunasöögi korraldamine on aga vahel keerulisem, sest tööpaiku ja ameteid on erinevaid ning ka inimeste energiavajadused on isesugused.
Lõunasööki tavaliselt vahele ei jäeta, kuid selle energiahulk võib olla vägagi erinev. Üldine soovitus on selline: lõuna ajal võib süüa kõike. Kontoritöötaja lõuna võiks olla tagasihoidlik, piisab kergest einest, kusjuures õhtusöök võib siis olla kaloririkkam. Aga muidugi mitte liiga hilja, enne magamaminekut! Raske kehalise töö tegija vajab seevastu tugevamat lõunat: valgurikast toitu, erinevaid rasvu, piisavalt süsivesikuid teraviljatoodetest ja kartulist ning rohkesti vedelikku.
Kolmandik päevavajadusest
Lõunastamisele järgneb veel mitu tundi tööaega, mis kulutab energiat. Üldise soovituse järgi peaksime saama lõunasöögiga umbes kolmandiku päevas vajaminevast energiahulgast. Toidusoovitustes on näidismenüü taldrikutäie põhimõttel sõnastatud nii:
pool taldrikut aedvilju;
veerand kas liha või kala;
ülejäänud veerandil kas kartul, puder või makaronitooted.
Loe edasi ajakirjast...
