Näägeldes tugevamaks

Maria Torm
04.05.2016

 

Õdede-vendade omavaheline nääklemine on tüütu, kuid täiesti normaalne nähtus. Kui aga kisklemine muutub igapäevaseks ja tekitab perekonnaliikmete vahel pingeid, tuleks midagi ette võtta.

 

 

Kui peres on rohkem kui üks laps, tuleb neil ikka ja jälle ette omavahelisi tülisid. Lapsevanemale võib mõnikord tunduda, et ta päevad on täis lakkamatuid kisklemisi, mille lõpetamiseks peab just tema oma kohtunikusõna maksma panema. Selles võitluses ei ole võitjaid, sest pahatihti on tagajärjeks süüdistused "See pole aus!", "Sa oled alati tema poolel!" või "Sa armastad teda rohkem kui mind!".

Mida teha, kui igapäevased nääklemised on muutunud kõikidele osalistele koormaks?

 

Tülide taga on mitu põhjust

Õdede-vendade kisklemise taga peituvad tavaliselt kindlad põhjused, näiteks armukadedus, konkurents või see, et nad peavad asju jagama. Kuigi enamik lastest armastab kõiki oma perekonnaliikmeid, võitlevad nad ühtlasi vanemate tähelepanu pärast. Uuringute järgi võivad alla 5-aastased õed-vennad tülitseda iga kümne minuti tagant, mis tähendab, et pisikesi sõnelusi võib päeva jooksul olla lausa 50.

Asi ei parane kuigivõrd ka kooliealiste hulgas. Vastupidi, konkurents ja nääklemine võivad tõusta täiesti uuele tasemele, seda eriti teismeeas. Kuna lapsed on suhteliselt jäiga mõtlemisega, kinnistuvad neil aja jooksul oma õe-venna suhtes eelarvamused, näiteks et teine on tüütu või nõme, mis omakorda suunab nende enda käitumist ning lõppeb sageli järjekordse jagelemise või isegi kähmlusega.

Lapsed on ka erakordselt tundlikud, tõlgendades väiksematki vihjet kui solvangut. Lisaks on nad ebakindlad ja võrdlevad end pidevalt õe-vennaga.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid