Tromboos on veresoone ummistus, mille puhul verehüüve ehk tromb takistab verevoolu veresoone sees kas osaliselt või täielikult.
Tromboos võib tekkida arteris (arteriaalne tromboos) või veenis (venoosne tromboos). Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides, enamasti jalaveenides. Kui osa trombist lahti rebeneb ning läbi südame kopsuveresoontesse liigub, nimetatakse seda kopsuarteri trombooliaks ehk kopsutrombiks.
Arteriaalne tromboos tekib sagedamini arterites, mis varustavad südant verega (nn pärgarterites), põhjustades seeläbi südameinfarkti. Samasugune hüüve võib tekkida ka aju arterites, põhjustades ajuinsuldi.
Tromboos võib tekkida igas vanuses, kuigi enamasti on see vanemate inimeste haigus. Tromboosi tekkimist soodustavad pärilik eelsoodumus, vähene liikumine või liikumatus, nagu näiteks operatsioonijärgne voodirežiim või istumine pika lennureisi ajal, ülekaal, kasvajad või käimasolev kasvajate ravi, kõrge kolesterooli tase, rasedus, suitsetamine. Kui inimesel on varem juba tromboos olnud, on tema risk trombi kordumiseks suurenenud ja vaja on tarvitatud arsti poolt väljakirjutatud ravimeid.
Tromboosiriski saab inimene ise vähendada, toitudes tasakaalustatult, tarbides võimalikult vähe halbu rasvu ja suhkruid ning rohkem köögi- ja puuvilju, hoida normaalset kehakaalu, liikudes piisavalt ja lõpetada suitsetamine.
