Juust, sink või vorst igapäevaselt võileiva peal suurendab soola ja kõvade rasvade tarbimist.
Võileivad on tavaline hommikusöök. Võileib rahustab korisevat kõhtu ka siis, kui nälg tabab lõuna ajal või pärast pikka tööpäeva. Kui võileibu tarbitakse palju, on toiteväärtuslikult oluline leiva kvaliteet ja see, mida leiva peale pannakse.
Kuid millest peaks võileib koosnema, et see oleks võimalikult tervislik?
Täiuslik võileib on mitmekülgne tervik, millest keha saab olulisi ja vajalikke ehitusmaterjale. See suurendab küllastustunnet ja maitseb hästi. See sobib hommikusöögiks, suupisteks ja õhtuseks suupisteks.
Kõige tervislikum leib sisaldab palju kiudaineid
Valima peaks võimalikult kiudainerikka leiva, näiteks rukkileiva või kaeraleiva. Leiva kiudainete sisaldus peaks olema üle kuue grammi saja grammi kohta. Näiteks 100% rukkileivas on kiudaineid 100 grammis umbes 12–13 grammi ja kaeraleivas umbes 8–10 grammi.
Kiudained on kasulikud sooltele ja aitavad sellel paremini toimida. Kiudained võivad aidata ka kaalu kontrolli all hoida, sest need täidavad kõhtu. Uuringutes on leitud, et sellel on soodne mõju teise tüüpi diabeedi ennetamisel ja ravil. Kiudained on kasulikud kolesteroolitaseme alandamiseks, kuna takistavad kolesterooli imendumist soolestikus ja viivad selle koos väljaheitega organismist välja. Mõnikord võib kasutada ka täisteranisuleiba.
Vali leivale taimne määre
Taimsetest pehmetest rasvadest saab organism rasvhappeid, mis on hormoonide talitluseks hädavajalikud. Taimsed rasvad on kasulikud ka kolesterooli ainevahetuses ja aitavad ennetada kõrget vererõhku.
Leivale võib määrida pehmet rasva sisaldavat hummust, tahiinit või pähklivõid. Head maitset annavad ka erinevad pestod.
Madala rasvasisaldusega juust, taine liha, kala ja köögiviljad
Köögiviljad on hea lisand leivale, sest organism saab neist vajalikke toitaineid. Köögiviljade lisamisel ülempiiri ei ole. Leiva peale saab panna traditsioonilisi tomati- ja kurgiviile ning salatilehti. Valik number üks on paprika, mis sisaldab ohtralt C-vitamiini.
Võileivale sobivad erinevad kalad, nii rasvasemad, kui ka valged kalad. Leivale sobib ka kodujuust, mis on madala rasvasialdusega ja sellel võib lisada ohtralt sibulat, küüslauku, karulauk vms
Tegelikult sõltub see sööja vajadusest, milline leivakate leivale kõige sobivam oleks. Näiteks juustu kõva rasv ei ole kõrgenenud kolesteroolitasemega inimesele kasulik.
Kuid juustu ei saa täielikult välistada, sest see on ka valgu, kaltsiumi ja joodi allikas. Kana- ja kalkunisink sisaldavad juustuga võrreldes vähem rasva, kuid töödeldud lihatooteid ei soovitata süüa mitu korda nädalas.
Kui võileibu süüakse mitu korda päevas, tuleb leivakatteid valida võimalikult mitmekülgselt.
Kui igal leival on paar juustuviilu, suureneb liigselt rasva hulk. Kui päeva jooksul süüa mitu tükki saia, mille peal on vorst või sink, suureneb töödeldud liha ja soola kogus.
3 võileivakatet, mida iga päev ei soovitata
1. Soolased ja rasvased vorstid ja singid. Igapäevaselt süües saab organism liigselt soola ja kõvasid rasvu.
2. Taimsete juustude toiteväärtus on kehv, need sisaldavad sageli tärklist ja kookosrasva ning on vähese valgusisaldusega. Taimsed juustud ei ole toiteväärtuse poolest kuigi head.
3. Kõvad ja pikalt küpsenud juustud sisaldavad kehale kahjulikku kõva loomset rasva. Neid võib nautida harvemini, näiteks nädalavahetustel.
