Uuringu järgi suureneb tunduvalt ka südamehaigustesse suremise risk, kui tegevusetult veedetud aeg ületab ööpäevas 10,5 tundi.
Istumise- ja lamamisega seotud riskid olid väiksemad, kui treenida regulaarselt. Kuid treeningu mõju on vähene, ega kompenseeri tegevusetusega seotud südamepuudulikkuse ja surma riski.
Tulemused avaldati ajakirjas Journal of the American College of Cardiology.
Uurimistulemused kinnitavad varasemat arusaama, et kehaline passiivsus on seotud südamehaiguste riski ja suurema suremusega. On leitud, et pikaajaline istumine on seotud muu hulgas südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi levimusega.
Miks on istumine nii ohtlik? Istudes suurendab lihaste passiivsus insuliiniresistentsust ning mõjutab rasvhapete transporti ja oksüdatsiooni lihaskoes. Füüsiliselt on istumine peaaegu samaväärne puhkamisega ja kõigi muutuste taastamiseks ei piisa treeningust. Liigne istumine koormab ka kaela-õla piirkonda ja alaselga, nõrgestab alajäsemete vereringet ja võib seega suurendada luu- ja lihaskonna haiguste riski.
Istumisest ja lamamisest tingitud terviseriskid vähenevad, kui vähendada paigal istumist või teha sellest pause, näiteks kõndides.
Istudes tuleb teha regulaarselt pause. Istudes tõuse iga poole tunni järel nii tööl kui ka kodus. Tõuse püsti isegi telekat vaadates või raamatut lugedes.
Isegi kerge liigutamine istumise vahel võib alandada näiteks veresuhkrut ja vere rasvasisaldust. Lisaks elavdab see vereringet ning lõdvestab lihaseid ja liigeseid.
Kasuta võimaluse korral treppe. Tööle, kooli, poodi kõnni või sõida jalgrattaga nii palju kui võimalik. Julgusta last mängima ja õues liikuma olenemata aastaajast.
Katkesta oma lapse või noore arvuti või mobiilseadme kasutamine korrapäraste ajavahemike järel.
