Pohlalehtedest ja -marjadest on rahvaravis ikka abi saadud, eelkõige põletike leevenduseks. Marjad on kasulikud ka veresoonte lupjumise vastu ning kõrge vererõhu korral.
Pohlamarjad sisaldavad umbes 10% suhkruid, kõige rohkem fruktoosi. Palukate tugevalt hapu maitse tuleneb sidrun-, õun- ja oblikhappest ning teistest orgaanilistest hapetest, mis varjutavad suhkrute magususe.
Marjades leidub C-, B2-, E- ja P-vitamiini, samuti karotenoide ja bioflavonoide. Pohladest saame ka mineraal-, park-, värv- ja kiudaineid - viimaseid on neis rohkem kui jõhvikates. Veel sisaldavad palukad bioaktiivse toimega glükosiide.
Pohlamarjade kõige tõhusam koostisosa on bensoehape, mis hävitab kahjulikke mikroobe ja pärsib nende elutegevust.
Loodusravis on kõrgelt hinnatud just pohlalehed. Need sisaldavad arbutiini, mis laguneb organismis tugeva põletikuvastase toimega aineks, ning fütontsiide, flavonoide, parkaineid, pektiine, vitamiine ja orgaanilisi happeid. Lehti kasutatakse peamiselt raviks, kuid neist saab ka mõnusa talveõhtutee.
Kuna pohlades on antiseptilist bensoehapet, säilivad värsked marjad keedetud-jahutatud vees (või pudelivees) kaane all purgis ning jahedas ruumis kevadeni.
Kõige lihtsam on pohli hoida sügavkülmas, kus samuti säilib nende ravitoime.
Loe edasi ajakirjast...
