Samal ajal on nisutooted pandud põlu alla, kui ebatervislikud, paksuks tegevad, seedehäireid põhjustavad ja vaimseid võimeid nõrgestavad. Nisutooted - saiad ja makaronid - on ühed enam mütologiseeritud toiduained.
Levinud väide on, et nisutoodete söömine tõstab kaalu ja rasv koguneb vöökohale.
Kuid prantslased ei tea rukkileivast midagi, vaid söövad iga päev ühe pika valgest jahust saia. Sellegipoolest peetakse neid saledaks rahvaks. Kaal kasvab, kui süüakse rohkem, kui kulutatakse, ükskõik, kust see toiduenergia tuleb. Rohke saia söömine võib olla kasvava kõhu põhjus, kuid siis on seda ka televiisori vaatamine. Ükski toiduaine üksi kõhtu ega vööümbermõõtu ei kasvata.
Levinud müüt on, et kui lõpetada saia ja makaronide söömine, hakkab kaal alla minema.
Nisutooted sisaldavad süsivesikuid. Kui süsivesikute söömist vähendada, siis hakkab kaal tõepoolest langema. Kuid süsivesikuvaest dieeti ei jõua kaua pidada ja see pole ka tervislik. Nisu vältimine oma menüüs põhjustab kaalulanguse sellepärast, et siis jääb toiduvalikust välja palju selliseid toite, mis sisaldavad rohkelt energiat, nagu pitsad, pirukad, koogid ja saiakesed. Inimene jälgib rohkem, mida ta suhu pistab, ja kaal hakkabki kukkuma.
Nisu ei tohi tarbida need, kellel on kindlaks tehtud diagnoos tsöliaakia ehk gluteenitalumatus. Kui inimesel on tsöliaakia ja seda ei hoita kontrolli all, siis võib see luud hapraks muuta. Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille korral nisus ja teistes teraviljades olev valk, gluteen, kahjustab peensoole limaskesta ning takistab toitainete imendumist. Gluteen takistab ka kaltsiumi imendumist, mis on luudele hädavajalik mineraalaine. Kaltsiumi imendumist takistab ka kiudainete, näiteks kliide ja täisteranisu söömine.
Alatoitluse all kannatavate hindude vaimsed võimed paranesid, kui nad hakkasid sööma nisust tehtud valget saia. Samasuguseid uurimistulemusi on saadud ka Aafrikas. Tulemused näitavad seda, et ajud said viimaks piisavalt energiat.
Palju on kirjutatud ja räägitud süsivesikute põhjustatud väsimusest: kui süüa näiteks lõunaks makarone, siis tuleb pärastlõunasel ajal uni peale. Kuid on kindlaks tehtud, et ei nisu ega süsivesikud põhjusta väsimust. Unisust mõjutab see, kui palju ja millises vahekorras me toitu söönud oleme. Uniseks teeb liiga suur toidukogus – ka siis, kui süüa ainult liha. Aeglaselt imenduvad süsivesikud teevad vähem uniseks kui kiiresti imenduvad.
Süsivesikute imendumist mõjutavad kiudainesisaldus, toidu struktuur ja ülejäänud toit, mis maos on. Süsivesikud imenduvad aeglasemalt, kui koos nendega süüa ka valku. Peenjahust küpsetatud valge sai suurendab vere glükoosisisaldust kiiremini kui täisterajahust valmistatud leib. Makarontoodetes on süsivesikud nii tihedalt kokku pressitud, et nad imenduvad küllaltki aeglaselt.
Kuigi arvatakse, et nisu on kõige ebatervislikum süsivesik, siis tegelikult pole nisu süsivesik, vaid ta sisaldab süsivesikuid. Kuid nisu on üks enim allergeene sisaldavatest toiduainetest. Selles on rohkem allergiat tekitavaid aineid kui teistes viljades. Täisterarukist sisaldav toit parandab selliste inimeste insuliiniainevahetust, kellel on oht haigestuda teise tüübi diabeeti.
Täisteravilja, ka nisu kasutamine toidus on tervisele kasulik. Täisteraviljatoodete söömine hoiab korras seedimise ja soolestiku ning vähendab südamehaiguste riski.
Täisteranisu sisaldab tervisele kasulikke ühendeid: aminohappeid, mineraalaineid, nagu rauda ja tsinki, B-vitamiine ja kiudaineid. Nende sisaldus sõltub sellest, millist osa nisuterast toiduks kasutatakse. Toitainesisaldus oleneb ka sordist ja kasvuoludest. Samuti on nisu tähtis seleeniallikas ja seleeni on organsimil vaja.
